Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lähiaja ohud Eesti majanduses

    Eesti majandus on jõudmas jätkusuutlikule arengurajale. See tähendab, et peamised majandusnäitajad (majanduskasv, inflatsioon, investeeringute tase, jooksevkonto puudujääk jne) ning nendevahelised põhiproportsioonid peaksid mitu aastat püsima küllalt lähedastena praegustele. Samas on võimalike lühiajaliste kõrvalekallete oht 2001.a suhteliselt suur. Järgnevalt mõned näited võimalikest arengutest.
    Vene kriisi järgne arengukäik ei paku veel täit vastust küsimusele, kas majanduskasvu püsimine 5-6% tasemel aastas eeldab suuremaid investeeringuid kui seni. Või on meil tõesti juba välja kujunenud ressursisäästlikum majandusstruktuur? Isegi kui väiksematel investeeringutel põhinev struktuur on juba olemas, on järgnevatel aastatel kavas rida suurobjekte (keskkonnakaitses, energeetikas), mis kokkuvõttes tähendavad senisest suuremaid investeeringuid. Et sisemaine sääst ei kujune tõenäoliselt oluliselt suuremaks kui mullu, on tulemus välistasakaalu halvenemine.
    Kuigi õpikutarkus rõhutab, et jooksevkonto puudujäägi suurenemine ei ütle iseenesest midagi majanduse ?tervise? kohta, samastab valitsev arusaam selle majanduse haavatavatuse suurenemisega. Eeskätt just siirderiikide puhul oodatakse jooksevkonto puudujäägi vähenemist või vähemalt püsimist senisel tasemel. Jooksevkonto puudujäägi suurenemine võrdsustatakse pea automaatselt majanduspoliitiliste vigadega, mis omakorda vähendab usaldust ja muudab välisinvestorid ettevaatlikuks. Samuti kipub igal ajastul domineerima veendumus, et jooksevkonto puudujääk ei tohi olla suurem mingist kindlast tasemest. 6-7% suurune jooksevkonto puudujääk SKP suhtes näib olevat talutavuse piir ka siis, kui see on põhjustatud välismaistel otseinvesteeringutel põhinevatest projektidest, mitte laenudel rajanevast tarbimisest.
    Kuna jooksevkonto puudujäägi suurenemist võib peaaegu et paratamatuks lugeda, on eriti tähtis vältida tasakaalustamatust suurendavaid samme seal, kus see on võimalik (kõige enam on selles kontekstis rõhutatud riigi eelarvepoliitika rolli).
    Teine näide ebasoodsatest arenguvõimalustest. Möödunud aasta II poolel kasvanud inflatsioonitempo püsib suhteliselt kiirena vähemalt suveni. Seda suuresti sisemaiste tegurite toel. Oodatav euro kallinemine ja kütuse odavnemine maailmaturul ei pruugi siin otsustavat pööret väga ruttu tuua.
    Kuna sisemaiste tegurite osakaal inflatsiooni põhjuste seas on esimesel poolaastal suur, siis võib Euroopa Keskpanga rahapoliitika lõdvenemine alata meie vaatevinklist liiga vara ja hoogustada liigselt laenupõhist tarbimist. Laenukasvule tuginev sisenõudlus nõrgendaks meie välispositsiooni ning usaldusväärsust.
    Ehkki käesoleva aasta tarbijahindade kallinemine kujuneb keskmiselt kiiremaks kui mullune 4%, on tegemist siiski ajutise nähtusega, millest ei tohi teha liiga pikaajalisi järeldusi nt palganõudmiste näol. Palgakulude alandamine tooteühiku kohta on meie konkurentsivõime tagamise peamisi garantiisid.
    Kolmas ebasoodne stsenaarium. Võrreldes eelmise aasta teise poolega on täna erinev see, et varem räägiti võimalusest, et USA majanduskasv aeglustub oodatust kiiremini pigem teoreetilises plaanis. Nüüd aga võetakse seda alternatiivi tõsiselt.
    Konkurentsivõime tõstmine ja majanduse tasakaalu hoidmine on siirderiigi jaoks loomulikult alati päevakorral. Ent eriti tähtis on see siis, kui maailmamajanduse kasvutempod parajasti aeglustuvad. Viimase kuu jooksul on suurenenud võimalus, et sellel aastal halveneb välisnõudlus rohkem, kui eeldatud. Rahapoliitika oodatav lõdvendamine, millega USA Föderaalreserv juba algust tegi, toetab pigem ettevaatlikumate, majanduskasvu aeglustumisele viitavate prognooside täitumise tõenäosust ja suurema languse vältimist, mitte prognooside optimistlikku ümbervaatamist.
    Majanduskasvu alanemise tingimustes võivad siin jutuks olnud riskid avalduda hoopis jõulisemalt. Ning siis ei räägi me enam lihtsalt vajadusest hoida majanduse tasakaalu headel aegadel, vaid vajadusest kiiresti kohaneda võimalike tagasilöökidega maksutuludes ning välisnõudluses.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.