Homsest kaotab liikluseeskiri kehtivuse

1. veebruarist hakkab kehtima uus liiklusseadus, kuid liikluseeskiri on kooskõlas vana seadusega, mistõttu homme ei kehti enam ükski liikluseeskirja punkt.

Politseiameti korrakaitseosakonna juhtivinspektor Indrek Sirk tunnistas, et on olemas vastav riigikohtulahend, mille kohaselt uue seaduse jõustumisel jääb kehtetuks vana seadusega kaasas käinud eeskiri. ?Igatahes politsei kontrolli ei kaota, kaos ei tohi tekkida,? sõnas Sirk. Ta lisas, et suure tõenäosusega jätkab politsei ka trahvimist. ?Eks tuleb üks suur kaebuste jada, loodan et valitsus lahendab selle kiiresti,? lausus Sirk.

Vandeadvokaat Andres Hallmägi ütles, et alates 1. veebruarist ei saa politseinikud rikkumiste korral enam liikluseeskirjale viidata. ?Banaanivabariigis on kõik võimalik, eks mõni ametnik on tähtaja lihtsalt maha maganud,? leidis ta. ?Asulas kiiruse ületamise eest trahvi enam nõuda ei saa, samuti tulede kasutamise ja valesti parkimise eest,? loetles advokaat. ?Avariide puhul mina kohtunikuna aga lähtuksin siiski traditsioonidest,? hindas Hallmägi olukorda, kus avarii süüdlane või kindlustusselts kaebaks juhtumi kohtusse põhjendusel, et kahju tekitajat pole võimalik selgeks teha, kuna suurem osa rikkumisi on vaid kehtetuks muutuva liikluseeskirja põhjal tuvastatavad.

Kindlustusseltsi Sampo peariskihindaja Eero Johannes möönis, et on kaalukaid argumente selle kasuks, et liikluseeskiri 1. veebruarist ei kehti või selle kohaldamine on vaieldav. Tema sõnul võivad kehtetuks muutuda ka kõik muud eeskirjad, mis on kinnitatud seoses liiklusseadusega. ?Riigikohtu otsuste kohaselt on valitsusel õigus anda määrusi juba kehtiva seaduse alusel, mis sisuliselt tähendab, et uue liiklusseaduse kehtima hakkamisega muutuvad kehtetuks kõik vana seaduse alusel kinnitatud määrused,? ütles Johannes, tuues näiteks alkoholijoobe määramise korrad, mis tõenäoliselt samuti homsest enam ei kehti. ?Liikluskindlustuse andja seisukohalt võib tekkida probleem,? ütles Johannes. Samas ta kaebuste laviini ei prognoosi, kuna selts saab otsuseid teha ka üldise ohutuse printsiibist lähtuvalt.

Liiklusspetsialist Johannes Pirita tunnistas, et kui probleemi juristina vaadelda, siis võib tuletustes nonsensini välja jõuda. ?See on üks segane värk,? ütles Pirita.

Liiklusseaduse koostas teede- ja sideministeerium, selle pressiesindaja Aap Tänav ütles, et tegu on juristide pärusmaaga vaielda selgeks, kuidas asjad tegelikult on. ?Meie seisukoht on, et liikluseeskiri kehtib edasi,? lausus Tänav.

Valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik ütles, et järgmisel teisipäeval peaks valitsuse istungil arutelule tulema uus liikluseeskiri, mille kohesel kinnitamisel kulub selle avaldamiseks Riigi Teatajas ning kehtima hakkamiseks paar nädalat. ?Samas on võimalik, et eeskirja rakendatakse tagasiulatuvalt ehk näiteks juba 1. veebruarist,? lisas Põiklik.

Advokaat Hallmägi ütles, et tagasiulatuvalt selliseid määrusi rakendada ei saa. ?Loomulikult nad proovivad, sest nad ei saa lubada endale seaduses auke, ? ütles Hallmägi. ?Inimest ei saa ju millegi rikkumises süüdistada, kui ta ei rikkunud midagi,? selgitas advokaat, et rikkumise ajal eeskirja puudumisel ei saa kedagi hiljem vastu võetud eeskirja kohaselt karistada. Eesti Õiguskeskuse foorumil, kus juristid arutlevad erinevate õigusalaste probleemide üle, jäi kajama selge seisukoht ? liikluseeskiri on 1. veebruarist kehtetu. Juristid tõid sarnaseid näiteid tolliseaduse ja parkimisseaduse uuendamisest, mil vanade seadustega kaasas käinud eeskirjad muutusid õigustühiseks.

Olen probleemiga kursis. Praktikuna arvan, ükskõik mis on juriidiliselt õige, et me peame tegema näo ja tegutsema nii, nagu midagi ei muutu.