Suvila ümberehitamine vajab planeeringut

Puuduva planeeringu koostamine ja tellimine venitab ehitustöödega alustamist, kuna planeeringu vajadusega aladel ei ole võimalik ehitusluba saada.

Oma Majas leheküljel 4 tutvustatud objektide puhul on detailplaneering hädavajalik suvilast ümberehitatava maja korral. Mitte pro forma, et seadus seda nõuab, vaid ka asja sisulisest küljest. Kuna tegemist on suhteliselt väikeste kruntidega, siis ei saa hoonete laiendamine (juurdeehitused) toimuda päris isevoolu teed. Et hoonestus liiga tihedalt kokku ei läheks, tuleks seda protsessi natukenegi reguleerida. Parim võimalus konsensuse saavutamiseks ühistu liikmete vahel ongi planeering, sest see on avalik protsess, kus kõigil on sõnaõigus. Suvila- ja aianduskooperatiivide hoonestusskeemid on tehtud ajal, mil kehtisid normid, mis praeguseks on ammu muudetud. Eriti puudutab see tuleohutust.

Omaaegsete kujanõuete järgi valitseb olukord, kus praktiliselt kogu krunt osutub ehituskeelualas olevaks. Tihti on naabri kasvuhoone ehitatud vahetult krundi piiri lähedusse ja kui skeemile on ?kogemata? tuleohutuskuja selle järgi joonistatud, siis puudub võimalus juurdeehituseks.

Asjaõigusseadust polnud toona üldse olemas, seega on neis honestusskeemides ka juriidilisi vastuolusid. Lähemale kui 3 meetrit krundi piirist ei tohi ilma naabri nõusolekuta või ühise kokkuleppeta midagi rajada. Ka tagantjärele ei tohiks sellist rajatist legaliseerida naabrite kokkuleppeta.

Planeering peakski määrama, et üldjuhul lõuna- ja läänepiirile ei ehitataks lähemale kui 5 meetrit ühtegi hoonet. Need on ilmakaared, kus pärast tööpäeva lõppu veel aiale päikest langeb. Kui aia rajamiseks jääb ruumi vaid hoonest põhja poole, on see raiskamine. Varjus ei kasva midagi ja seal pole meeldiv viibida.

Omandiküsimuste postreformiajastul on detailplaneering paratamatus paneelmajade ja teiste nõukogude ajal ehitatud tüüpsete korterelamute puhul. Planeering on vajalik eelkõige kruntide määramiseks, kuid mitte ainult.

Praegu pole mikrorajoonides kohta parkivatel autodel ja mängivatel lastel. Lahendamata on liikluskorraldus ning haljastus. Maa on ebaotstarbekalt kasutatud, kujundamata on inimsõbralik miljöö ning puudub sotsiaalne käsitlus. Lahendamata probleeme on palju ning praegu hädavajalik krundijaotus on vaid tühine osa planeeringust.

Probleeme, mis otseselt korteri rekonstrueerimist ei mõjuta, küll aga oluliselt elukeskkonna miljööd, on kuhjaga. Planeeringu puudumine ei takista korterite rekonstrueerimist seestpoolt.