84 Eesti tööinspektorit jõuab sellel aastal kontrollida umbes 5000 ettevõtet, erilise vaatluse all on töökeskkonna olukord töötleva tööstuse, transpordi-, ehitus- ning põllumajandusettevõtetes, kus töötajaid 10?19 või 20?50.
Eelkõige uurivad inspektorid, kuidas ettevõttes järgitakse viimaseid jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Ainuüksi eelmisel aastal jõustus 14 akti, tänavu lisandub neid veelgi.
?Hiljaaegu on lausa robinal tulnud nii palju uusi nõudeid, et muudatusi pole jõudnud veel tehagi,? tunnistas Haapsalus tegutseva ASi Apeks Tekstiil direktor Boris Grigorjev. ?Kui kontrollid täna tuleksid, võiksid nad ettevõtte kohe kinni panna.?
Esimeseks probleemiks nõuete täitmisel loeb 50 töötajaga ettevõtte omanik Grigorjev rahapuudust. ?Meie arenevas ettevõtluses ei teki veel nii palju raha, et kõiki nõudeid täita,? sõnas ta.
ETK Leiva juhataja Riivo Sepper seevastu on teisel arvamusel. Tema sõnul on ettevõtte selle aasta eelarves tööohutusele ja töötervishoiule ette nähtud eraldi rida. ?Sellele reale oleme kirjutanud arvestatava summa,? ütles Sepper.
Tööinspektsiooni eelmistel aastatel toimunud kontrollimised 20?50 töötajaga ja üle 50 töötajaga ettevõtetes on näidanud, et enim probleeme tekitab nõuete teadvustamine. Samas ei loe kontrollijad oma peaeesmärgiks karistamist, mida näitavad ka trahvisummad. Füüsilisi isikuid trahviti eelmisel aastal veidi rohkem kui 180 000, juriidilisi isikuid aga 90 000 krooni ulatuses.
?Meie eesmärk on eelkõige tööandja tegevuse suunamine,? kinnitas tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Eino Rohtmets.
Sellel aastal hakkavad inspektorid eelkõige kontrolima töökohtade ja töövahendite vastavust õigusaktides sätestatud nõuetetele.
Teiste hulgas hakatakse jälgima, kuidas täidavad ettevõtjad 1. märtsil jõustuvat valitsuse määrust ?Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded? ning 1. aprillil jõustuvat määrust ?Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks?.
Kuvariga töötamise nõuete kohaselt peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli. Kui töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima kuvariga tööks ette nähtud prillid või hüvitama nende maksumuse.
Rasedaid ja rinnaga toitvaid naisi puudutavast määrusest on enam tuntuks saanud nõue, mille kohaselt on tööandja kohustatud rasedale tagama lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamise.
Sotsiaalministeeriumi töökeskkonna osakonna juhataja tööala asekantsleri ülesannetes Tiit Kaadu sõnul on see aasta viimane määruste massilise lisandumise aasta. ?Edaspidi peaks töö minema normaalsetesse rööbastesse,? sõnas ta.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.