Põhiline põhjus, miks autotööstuse ja teised keerukama tehnoloogiaga seotud projektid ei ole realiseerunud, on ikkagi see, et Eesti kaup ei ole piisavalt hea. Puudub vundament suuremate tehnoloogiaga seotud projektide käivitamiseks. Kui aga viga on vundamendis, ei aita tuulelipu remont.
Tehase asukoha määravad korporatsioonide strateegilised plaanid. Juhatuse liikme või esimehe seisukoht on oluline, aga mitte määrav. Ka kontserni peadirektor peab suutma kõiki otsuseid aktsionäride koosolekul põhjendada. Suurfirmade juhtimine toimub teisiti kui väikefirmadel. Üksiku juhi osatähtsus ja mõju on firma arengule seda väiksem, mida suurem on firma.
Suurfirmade juhtimine on rajatud planeerimisele ja strateegiale. Firmadel on investeeringute või strateegia planeerimisega seotud üksused. Nende üksuste analüütikud teevad otsuse, kuhu lähtudes kõigist olemasolevatest tingimustest ja kontserni arengustrateegiast on parim rajada uus ettevõte või teha investeering. Tegu on samasuguse rutiinse tegevusega kui tootmine või raamatupidamine.
Otsuse alus on faktid, mitte viimase hetke kirjad ja avaldused. Maal kus juba on olemas vastav tootmine on tunduvalt suurem tõenäosus, et ka uus tehas osutub edukaks.
Mida siis teha, et arendada autotööstust või autoosade tööstust? Lihtsaim vahend on küsida kohalikelt tegijatelt, mis on probleem antud sektoris. Las Norma, Elvexi, Keila Kaabli ja Tartu Bussitehase juhid räägivad, mis on vaja teha, et nende tehaste käive kasvaks nt kolme aastaga kolmekordseks. Eks neilgi ole kitsaskohti, mis on seotud Eesti üldise arenguga. Millised on nende probleemid logistika, koolituse jt valdkondades?
Eestil on võimalusi autotööstuse allhangete saamiseks, aga tuleb tõestada, mille poolest ollakse paremad poolakatest, rootslastest jt konkurentidest.
Hoolimata kinnisvaraomanike kinnitusest, et Eesti strateegiline asukoht on parim, oleme me ikkagi suurtest linnadest ja jõukatest tarbijatest Kesk-Euroopas 1000 kilomeetri kaugusel.
Delfi jututoast selgus, et mootorit õpetati Tallinna Tehnikaülikoolis 15 aastat vana Volga mootori järgi. Uusi õppejõude on peale tulnud vähe. Rahvusvahelistumist ei ole toimunud. Asja kogunimetaja on rahapuudus ja väikesed investeeringud. Tavapäraseim abinõu on noorte perspektiivikate inseneride saatmine välismaale. Kui noor võimekas autoinsener on Eestisse tagasi tulnud saab ta tööd ka Normas, Elvexis, mõnes teises firmas või tehnikaülikoolis. Raske uskuda, et ta Eestis tööta jääks.