Tuulelipu remont ei aita

Äripäev on majandusasjades terava väljaütlemisega ajaleht. Kui mõni asi on viltu, tuleb see kinni panna. Meenutab kuningannat raamatus ?Alice imedemaal?, kes enamiku asjade peale ütles: ?Pea maha!?

Nii on ka välisinvesteeringute agentuuriga (ÄP 06.02). Jah, mitmed väljaöeldud investeerimisprojektid pole viimastel aastatel realiseerunud, kuid selle põhjus ei saa olla ainult üksikute keskmise tähtsusega ametnike tegemised või mittetegemised. Muidugi võib ka viimase hetke paberite vormistamine mõju omada, kuid mitte otsustavalt. Iga projekti mitterealiseerumise põhjused on erinevad, kuid põhjus võib olla ka firma enda raskused, maailmamajanduse ebastabiilsus, projekti väike tulusus jm tegurid.

Eesti kui investeerimiskoha väljapakkumine on suures plaanis lihtsalt müügiteging. Hind sõltub kauba kvaliteedist, kauba reklaamist ja ostja teadmistest. Kindlasti on oma koht ka kauba reklaamimisel, mida teeb välisinvesteeringute agentuur. Milline organisatsiooniline vorm on parim, sõltub otsustajatest ja strateegiast.

Põhiline põhjus, miks autotööstuse ja teised keerukama tehnoloogiaga seotud projektid ei ole realiseerunud, on ikkagi see, et Eesti kaup ei ole piisavalt hea. Puudub vundament suuremate tehnoloogiaga seotud projektide käivitamiseks. Kui aga viga on vundamendis, ei aita tuulelipu remont.

Tehase asukoha määravad korporatsioonide strateegilised plaanid. Juhatuse liikme või esimehe seisukoht on oluline, aga mitte määrav. Ka kontserni peadirektor peab suutma kõiki otsuseid aktsionäride koosolekul põhjendada. Suurfirmade juhtimine toimub teisiti kui väikefirmadel. Üksiku juhi osatähtsus ja mõju on firma arengule seda väiksem, mida suurem on firma.

Suurfirmade juhtimine on rajatud planeerimisele ja strateegiale. Firmadel on investeeringute või strateegia planeerimisega seotud üksused. Nende üksuste analüütikud teevad otsuse, kuhu lähtudes kõigist olemasolevatest tingimustest ja kontserni arengustrateegiast on parim rajada uus ettevõte või teha investeering. Tegu on samasuguse rutiinse tegevusega kui tootmine või raamatupidamine.

Otsuse alus on faktid, mitte viimase hetke kirjad ja avaldused. Maal kus juba on olemas vastav tootmine on tunduvalt suurem tõenäosus, et ka uus tehas osutub edukaks.

Mida siis teha, et arendada autotööstust või autoosade tööstust? Lihtsaim vahend on küsida kohalikelt tegijatelt, mis on probleem antud sektoris. Las Norma, Elvexi, Keila Kaabli ja Tartu Bussitehase juhid räägivad, mis on vaja teha, et nende tehaste käive kasvaks nt kolme aastaga kolmekordseks. Eks neilgi ole kitsaskohti, mis on seotud Eesti üldise arenguga. Millised on nende probleemid logistika, koolituse jt valdkondades?

Eestil on võimalusi autotööstuse allhangete saamiseks, aga tuleb tõestada, mille poolest ollakse paremad poolakatest, rootslastest jt konkurentidest.

Hoolimata kinnisvaraomanike kinnitusest, et Eesti strateegiline asukoht on parim, oleme me ikkagi suurtest linnadest ja jõukatest tarbijatest Kesk-Euroopas 1000 kilomeetri kaugusel.

Delfi jututoast selgus, et mootorit õpetati Tallinna Tehnikaülikoolis 15 aastat vana Volga mootori järgi. Uusi õppejõude on peale tulnud vähe. Rahvusvahelistumist ei ole toimunud. Asja kogunimetaja on rahapuudus ja väikesed investeeringud. Tavapäraseim abinõu on noorte perspektiivikate inseneride saatmine välismaale. Kui noor võimekas autoinsener on Eestisse tagasi tulnud saab ta tööd ka Normas, Elvexis, mõnes teises firmas või tehnikaülikoolis. Raske uskuda, et ta Eestis tööta jääks.

Välisinvesteeringute ja tööstuse arenguga seotud probleeme on arutatud aastaid. Tavapärane tulemus ? teema aktuaalsus vaibub, et siis aasta pärast jälle üles kerkida. Ilmselt on põhjus lihtsalt kompetentsi ja arengukontseptsiooni puudumine.

Eriti asjalik lahendus ei ole ka maksudest saadud raha tagasi tilgutamine üksikutesse ettevõtetesse. Kui pole tegutsemist pikemaajaliste eesmärkide nimel, ei saa tekkida ka tingimusi keerukamate projektide realiseerumiseks.

Tsiteerides Ülo Vooglaidu: ?Majandust või tööstust ei ole riigil võimalik turumajanduses arendada. Arendada saab neid tingimusi, millest tööstus sõltub.?