Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ettevõtete juhid ei vaata kaugele

    Toetudes PW Partnersi konsulteerimispraktikale ja sektoruuringutele võib väita, et vaid 10% Eesti ettevõtetest omab pikaajalist arengukava (needki on enamikus suured ja/või väliskapitalile kuuluvad ettevõtted).
    Eesti kiiresti arenevas-muutuvas keskkonnas saab pikaajaliseks nimetada ka 5aastast nägemust. Tuleks aga vaadata oluliselt kaugemasse tulevikku. Paljude ettevõtte juhtide kommentaar ?ettevõtte arengukava on minu peas?, tähendab, et keegi teine töötajatest ei tea, kuhu firma suundub ja tuleviku planeerimine pole päris adekvaatne.
    Arengukava puudumise enamlevinud põhjusena nimetavad ettevõtete omanikud ja tippjuhid kiiretest muutustest tingitud pikaajalise planeerimise võimatust. Ei mõisteta, et seda enam on vaja püstitada eesmärgid ning töötada välja nendeni jõudmise võimalikud teed. Arenemisruumi otsustajate mõttelaadis on piisavalt ka siis, kui ettevõtte arengut vaadatakse vaid Eesti kiirete muutuste taustal, arvestamata muutusi Euroopas ja maailmas.
    Et arengukava oleks reaalne töövahend, peab ta olema vormistatud kirjalikult. Strateegiate kirjapanemine iseenesest nõuab erinevate teemade üksikasjalist läbimõtlemist, mis vähendab võimalust utopistlike plaanide pidamiseks. Arengukava koostamisel jõutakse arusaamiseni, kus on ettevõtmise kitsaskohad ning eeldatavasti hakatakse neid lahendama. See tegevus omakorda viib õigete investeeringuteni, ettevõtete vabatahtliku ühendamiseni, efektiivsuse tõusuni, konkurentsivõimelisuseni.
    Viimasel ajal on huvi arengukavade koostamiseks tunda pigem avaliku sektori poolt (omavalitsused, nende asutused). Kas see tähendab, et ühtäkki on eraettevõtlus kehvem omanik kui avalik sektor! Soovitus ettevõtte omanikele ? nõudke, et juhtkond investeeriks aega ja/või raha ettevalmistustesse, mis tuleb teha täna selleks, et ettevõte oleks olemas ka aastate pärast. Küsige julgelt nõu ja abi väljastpoolt.
    Valdav osa ettevõtteid Eestis ei tea, mis juhtub, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Või siis, kui Eesti ei ühine. Aga ühinemine võib leida aset juba paari-kolme aasta jooksul - seega mitte pikaajalise, vaid lühiajalise arengukava kestvuse ajal. Oleme olukorras, kus enamik meie ettevõtete juhte ei oma reaalset ettekujutust, milliseks kujuneb nende tulevik.
    Küsimusi (vt tabel) analüüsides võib ootamatult selguda, et on vaja muuta toodete nomenklatuuri, toorainesisaldust jm. Toodete muutmine aga nõuab eeltööd ja uuringuid, see nõuab aega.
    ELiga liitudes avanevad Eestile küll uued turud, kuid eelkõige teravneb järsult konkurents, mis omakorda nõuab efektiivsuse tõstmist. Eesti ettevõtted on (väga) väikesed ja üldistades on nende valik: jätkata üksinda ja pakkuda oma toodet/teenust väga piiratud turul (ühe asula piires) või ühineda teiste sarnaste ettevõtetega saavutamaks suuremat potentsiaalset mahtu ja efektiivsust läbi suuremate investeerimisvõimaluste ja väiksemate üldkulude.
    Ühinemisprotsess on ajamahukas, nõuab nii eeltööd kui hilisemat stabiliseerumisaega ühendatud organisatsioonide funktsioneerimiseks.
    Mis juhtub, kui ettevõtte omanikud/juhid ignoreerivad nende ümber toimuvaid muutusi ja jäävad äraootavale seisukohale või on teinud ebareaalseid läbimõtlemata plaane?
    Paljud väiksed ja keskmised firmad leiavad ennast ühel hetkel pankrotieelses seisus, kus kliendid kaovad kiiresti suuremate ja efektiivsemate (odavamate ja kvaliteetsemate) pakkujate juurde.
    Samuti ei ole seoses jooksva kahjumi ja nõrga krediidivõimelisuse tõttu enam võimalik esile kutsuda vajalikke muutusi. Osta ja ühendada ei soovi sellist firmat enam keegi.
    Suuremad ettevõtted, kes hakkavad järjest tõsisemalt tunnetama rahvusvahelist konkurentsi, leiavad peagi, et üksi ei suudeta muutustega toime tulla ning aktsiapakk müüakse n.ö kiirmüügihinnaga suuremale (välis)firmale. Lõpuks on tulemus ikkagi ühinemine, kuid mitte enam päris vabatahtlik. Kindlasti on mõnel ettevõttel piisavalt õnne, et saavutada kindel positsioon ilma arengut planeerimata, kuid need on siiski üksikud.
    Mida teha ennetamaks ebameeldivaid stsenaariume? Läbi tuleb analüüsida firma äriidee vastupidavus tulevikumuutustele. Tuleb selgeks teha, millised on muutused, mis ees ootavad. Seejärel analüüsida erinevaid arengustsenaariume ja koostada arengukava.
    Tõsine tagasilöök võib tulla juba äriidee nõrkuse tunnistamises. Siis on nõrkuse tunnistamine ehk ainus viis vältida ärisse tehtud koguinvesteeringu kaotust ning alustada tõsist saneerimisprotsessi.
    Arvan, et Eestil on hea potentsiaal läbi tema ettevõtluse. Eesti taustaga ettevõtteid näeme me edukalt eksisteerimas ka paljude aastate pärast nii Eestis kui väljaspool. Kuid ainult neid, kes täna hakkavad teadlikult planeerima aega, mis saabub kümne aasta pärast.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.