Millistele töödele on projekt vaja tellida?

Veel täpsemalt sõnastades, millal tuleb ehitustegevus omavalitsuses kooskõlastada ja millal pole vaja? Ning millal on loa saamiseks vaja projekti?

Seadusandluses on mitmeid juhte, kui ei nõuta ehitusluba, vaid kooskõlastamist omavalitsuse ehitusjärelvalve ametniku või arhitektiga. Vähe on töid, mida võib teha ilma loata.

Projekt on materjal, mille abil saab anda hinnangut ehitisele, selle järgi ehitada, samuti määrata tehtavate tööde hulka ja maksumust ning arvestada vajalikke materjale. Laiemas mõistes võib projektiks nimetada ka seda, kui töömees enne toru paigaldamist skeemi joonistab.

Projekt on soovitav iga töö puhul ? üheksa korda mõõda üks kord lõika. Võimalikult täpne projekt hoiab ära vääritimõistmisi tellija ja ehitaja vahel.

Projekt aitab soove (mõtteid) teistele selgemini arusaadavaks teha. Seadusandluses on paika pandud nõuded ehitusprojektile ehitusloa taotlemisel. Juhtudel, mil piisab vaid kirjalikust nõusolekust on tegelikult samuti vajalik projekti olemasolu. See peab olema sellise täpsusega, et loa andja saaks aru, mida teha kavatsetakse ? suusõnalist juttu võib tõlgendada nii või teisiti. Kui asi paberil üles joonistatud ning viidete ja märkuste ning seletustega kirjeldatud, on see üheselt mõistetav.

Suvila renoveerimisel elamuks on tehtavate ehitustööde maht sellises suurusjärgus, mis vajab ehitusprojekti. Kajastada tuleb kõik, ka selline tegevus, mis muude objektide puhul kooskõlastust ei nõua, või nõuab vaid ehitustööde registreerimist. Kogu asjaajamine tuleb läbi teha: projekteerimisluba, ehitusluba, kasutusluba ning kõik vahepealsed kooskõlastused.

Okupatsiooniagse eramu renoveerimisel on projekt kindlasti vajalik. Mööndusi esineb vaid selle kooskõlastamisel ja lubade hankimisel.

Kui renoveerimise käigus ei muutu hoone maht, s.t. ei tehta juurde- ega pealeehitusi ning katuse kalle jääb enamvähem samadesse piiridesse olemasolevaga, võib ehitusprojekti koostada ka ilma projekteerimistingimusteta. Nimetatud mööndus seadusandluses ei esine paraku kõikides omavalitsustes. Näiteks Viimsi vallas tuleb, vastavalt valla ehitusmäärusele, ?ehitusametit kirjalikult informeerida tiheasustuses ja täpsustada projekteerimistingimuste vajadus?. Sisuliselt on tegemist siiski projekteerimistingimuste taotlemisega, millele valla ehitusamet võib vastata, et nende väljastamine pole vajalik.

Kui tegemist on eramu renoveerimisega, on ehitusprojekt ja ehitusluba kohustuslikud.

Kui tegemist on vaid korralise hooldusremondiga, mille käigus ei muudeta hoone väljanägemist, kandekonstruktsioone, tehnovarustatust ega planeeringut, pole vaja taotleda luba ega kooskõlastusi. Projekti koostamine sellisteks töödeks pole kohustuslik, küll aga soovituslik. Sama kehtib sisekujundusprojekti kohta, kui see ei muuda eelpool loetletut.

Eramu ja ka suvila renoveerijal tasub alati meeles pidada, et Planeerimis- ja Ehitusseadus sätestab juhud millal (ja kuidas) omanik võib ise projekti koostada, teha ise järelvalvet või teostada ehitustöid. Projekti ei tasu peljata. Korralik projektdokumentatsioon vähendab kulutusi ehitusele, muudab selle läbimõelduks ja laabuvaks.

Tüüpkorteri renoveerimisel sõltub projekti kohustuslikus tehtavate renoveerimistööde ulatusest ja mahust. Projekt tasuks teha igal juhul. Nii ei ilmne üllatusi näiteks sisustuse paigutamisel. Kahe korteri ühendamisel, kandekonstruktsioonide ja avatäidete (v.a. korteri sisesed uksed) muutmisel on ehitusloa taotlemine kohustuslik, seega ka projekt. Ehitusluba tuleb taotleda kui planeeringus muudetakse sansõlmede asukohta ka siis, kui sellega ei kaasne kandekonstruktsioonide nõrgestamisi.

Tüüpmajade puhul oleks siiski mõistlik asjade käik kui ühistu telliks kogu maja renoveerimisprojekti ning sellega kooskõlas iga korteriomanik teostab (tellib) projekti oma korteri kohta. Selline käitumine välistaks erinevad aknad maja fassaadil, omaloomingu rõdude kinniehitamisel ning eri-ilmelised korteriuksed, rääkimata mitmetest tehnilistest lahendustest, mis nii või teisiti tüüpmaja puhul on sarnased korterite lõikes.

Tagastatud elamu puhul on projekt hädavajalik, sest tegemist on mitme eraldi korteri käsitlemisega, kus ilma projektita ehitustööd on katse-eksituse meetodil tegutsemine. Paratamatult tuleb sellise hoone puhul tegeleda ?täismahus bürokraatiaga?: projekteerimistingimused, ehitusluba ning kooskõlastused.

Nagu korduvalt rõhutatud, on projekti eelkõige vaja ehituse omanikule endal. See, et järelvalveametid selle kooskõlastamist teatud juhtudel nõuavad, on lihtsalt konsensuse saavutamine omaniku ja ühiskonna vahel.q

Autor: Ahti Kooskora