Kuidas teha firma eurokõlblikkuse auditit?

Juhtimiskonsultant Peeter Võrk väidab oma 27. veebruari Äripäevas ilmunud kommentaaris, et valdav osa Eesti ettevõtete juhte ei tea, milliseks kujuneb nende firmade tulevik Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga (EL). Ta soovitab uurida liitumise mõju oma ärile: nii vajalike investeeringute mahu, muutuva regulatsioonikeskkonna kui ka sisendite hinnamuutuse aspektist ning analüüsida oma toodangu konkurentsivõimelisust muutunud tingimustel.

Selle info analüüsimisega on võimalik teha n-ö esmane eurokõlbulikkuse audit, s.t vaadata, kas ettevõttel on potentsiaali tegutseda tulevases Euroopa Liidu liikmesriigis ja vastu pidada Euroopa tihedale konkurentsisurvele.

Kasulik oleks eurokõlbulikkuse analüüsis peale eelmainitud soovituste käsitleda aga ka teisi, sealhulgas plusspoole aspekte. Alljärgnevalt toon mõned näited erinevate analüüsiaspektide osas:

Avanev siseturg ? kas ettevõtte toodete turustamine lihtsustub ELi turul? Kas siiani eksisteerinud tollibarjääride kadumine kompenseerib ühtlustamisele tehtud kulutused? Kas tänu ELi ekspordisubsiidiumidele avanevad uued turud väljaspool Euroopat? Kas lihtsustub kauplemine Venemaaga? Kas toodangu müügihind koduturul kasvab tänu EL turuorganisatsioonide mõjule? Jne.

Uued võimalused ? eelkõige peaks rõhutama oskust näha uusi tekkivaid turge tänu muutuvale regulatsioonikeskkonnale. Karmistuvad keskkonnanõuded tekitavad näiteks turu keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamise spetsialistidele.

Toetused ? Iirimaa on oma majandusedu rajanud paljuski oskuslikule ELi abirahade ja fondide kasutamisele. Eestlased pole siiani rahaküsimises just eriti aktiivsed olnud (võrreldes teiste liikmekandidaatidega). Kasulik oleks analüüsida, kas Eesti liitumisel avanevad täiendavad võimalused arendusfondide ja regionaaltoetuste taotlemiseks.

Ressursiliikumise vabadus ? peale kaupade on EL piires vaba ka teenuste, tööjõu ja kapitali liikumine. Kas pärast liitumist paranevad võimalused kvalifitseeritud tööjõu palkamiseks või odavama kapitali ligimeelitamiseks?

Tahaksin rõhutada vajadust teatud kindla metoodika järele, mida ettevõtjad või tööstusharuliitude esindajad saaksid kasutada euromõjude analüüsi alusena. Võiks kaaluda vahendite eraldamist ülikoolidele või uurimisinstituutidele taolise analüüsimetoodika ja raamistiku väljatöötamiseks. Näiteks Leedus on selline uurimus korraldatud Phare vahendite toel, töö tulemusena on valminud mitme tööstusharu konkurentsivõime analüüs ja üldkasutatav metoodiline juhend.

Ülalmainitud aspektid on esimesed ELi mõjude analüüsi raames esile kerkivad küsimused ja probleemid ning ei pretendeeri täieliku nimekirja tiitlile. Loomulikult on mõjude põhjalikumaks analüüsiks vaja arvestada ettevõtte eripäraga ja tegevusalaga, mis määrab suuresti analüüsi põhisuuna ja struktuuri.

Euroliiduga liitumise mõju analüüsimine on lõpuks ikkagi iga ärijuhi enda ülesanne, kuna tööstusharusid või üldist majanduskeskkonda puudutavaid uuringuid tuleb kriitiliselt hinnata. Kuna uuringud tehakse reeglina üldkogumit silmas pidades ja keskmisi väärtusi arvestades, tuleb iga uuring paigutada konkreetse firma konteksti ja arvestada ainult sellele ettevõttele omaseid faktoreid.