Need kulukad kiired uudised

6. jaanuaril möödunud aastal edastas Äripäev 30 esimest reaalaja-uudist, peamiselt küll teiste ajalehtede tähtsamaid sõnumeid. Täna on Eesti lehtedes tööl viis inimest, kes toodavad ainult online-uudiseid, lisaks toimetajad, osakondade juhid, arvutipoisid, teiste ajakirjanike töö. Inimesi ja kulusid ei oska ükski väljaanne täpselt kokku arvutada.

?Käivitasime online-uudised suve lõpus,? sõnab Eesti Päevalehe (EPL) peadirektor Hando Sinisalu. ?Kokku kulus möödunud aastal online-projekti peale paarsada tuhat krooni.? Selle sisse on arvutatud tööjõukulud, kuid mitte telefoniarved, ruutmeetri üür, arvutid.

Ehkki Sinisalu mainib, kuigi et EPL alustas suve lõpus, üritas värskelt peatoimetajaks saanud Hanno Tomberg uudiseid käivitada juba talvel. Kivikõva vastuseis Tombergi ei heidutanud, oma entusiasmiga suutis ta lehele võluda vähemalt kolm uudist päevas. Vastuseis pole aastaga kadunud, kuid nüüd on tööl kolm inimest, kelle põhitööks on online-uudiste tootmine. Selle aasta kulud peaksid olema miljon krooni.

EPList Postimehe projekti vedama läinud Kristjan Otsmann julgeb möönda, et toimetuse vastuseis on probleemiks ka seal. Postimehes on eraldi online?i-toimetus, milles töötab kaks toimetajat ja kaks reporterit. Online?i-toimetus jagab uudiseid paberlehele ning paberleht varustab uudistega online?i-toimetust. ?Harjumine sellega, et me ei tee mitte paber-Postimeest ja võrgu-Postimeest, vaid Postimeest kui tervikut, nõuab aega,? tõdeb Otsmann.

Äripäevas lahendati paberlehe ajakirjanike vastuseis töö olemuse muutmisega. ?Meie eesmärk pole kirjutada paberlehte, vaid varustada lugejaid uudistega,? räägib uudistetoimetuse juht Raimo Ülavere reporteritele uuesti ja uuesti. Samad ajakirjanikud ja ühtlane infovoog tagavad kõrgema kvaliteedi kui lehtedel, kus töö on ikka veel killustatud.

Seevastu neli nädalat tegutsenud Maalehe online?i toimetaja Kai Tänavsuu ajakirjanike vastuseisu pole kohanud. Mõni kirjutab koguni kuus lugu päevas. ?Ma arvan, et kuna nädalalehe ajakirjanikel on see häda, et esmaspäevane uudis võib lehe ilmumise ajaks juba hapuks minna, siis nad avaldavad selle online?is kohe meelsasti,? räägib Tänavsuu.

Peagi tuleb välja värskendatud Maalehe veebileht ja koos sellega küündivad kulud 100 000 kroonini. Maalehe peatoimetaja Sulev Valner sõnab, et tulevikus peaks veeb end kindlasti ära tasuma.

Viimase poole aasta jooksul on Postimehe online-väljaande kulud olnud 100 000?200 000 krooni kuus, räägib Otsmann Postimehe kohta. ?Jooksvasse kasumisse jõuame järgmisel aastal,? lubab ta.

?Millal kasum? Ma usun seda, et eraldi äriprojektina on internetisaidil väga raske kasumisse jõuda,? pole EPLi juht nii optimistlik. ?Neid, kel see on õnnestunud, on ju maailmas mõni üksik. Küll aga usun sellesse, et kliente huvitavad ajalehe ja internetireklaami kombineeritud lahendused ja kasumlikkuse võti peitub just siin.?