Saastetasu toob kaasa hinnatõusu

Ühe saasteohtlikuma tööstusharusid on keemiatööstus. ?Kui põlevkivikeemia välja arvata, siis väiksemate olme- ja ehituskeemia tootjate tehnoloogiad on juba tänu välisinvesteeringutele piisavalt keskkonnasõbralikud, et nende jaoks saastemaks lausa hävitavalt ei mõju. Küll aga hakkab maksude kasv kajastuma ilmselt tootehindades,? ütles Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Maybaum.

Tema sõnul võivad investeeringud keskkonnasõbralikkusesse paljudel väikestele keemiaettevõtetel olla tehtud, kuid arvestatavalt kulukaks, mitmesaja tuhande kroonini küündiv kulutus on keskkonnaalase eurosertifikaadi (ISO 14 000) hankimine ja keskkonnaauditi tegemine.

Maybaum lisas, et suur probleem on siiski nii sotsiaalses kui majanduslikus plaanis oluliste põlevkivitööstuse ettevõtete maksude kasv. Õlitootjad on siiski alustanud läbirääkimisi keskkonnaministeeriumiga, et makse edaspidi asenduslepingu alusel asendada investeeringukohustusega. Selleks teemaks peab keemiatööstuse liit sel nädalal ka juhatuse väljasõiduistungi Ida-Virumaal.

Ka jäätmekäitlejad on veendunud, et keskkonnamaksude kasv tähendab teenuse hinna kergitamist. ?Praeguseks on Tallinnas prügiveo teenusel nii suur konkurents, et kolm aastat ei ole teenuse hinda tõstetud. Kasum neil ettevõtetel on kahanenud 0,5?2 protsendini. Jäätmekäitlust mõjutab saastetasu igaaastane 20protsendiline kasv ja seetõttu eeldatavasti kõik prügivedajad seoses sellega oma hinda tõstavad,? rääkis nii prügimäele ladustatavate kui ka taaskasutatavate jäätmete koguja ASi Krissan nõukogu liige Rein Hunt.

Tema sõnul on põhiliseks turuvallutajateks prügiveol väga väikesed firmad, kes kasutavad hoolimata linnavalitsuse keelust odavamaid linnalähedasi vallaprügilaid.

Hundi sõnul on praegu olmejäätmete vedu üldse tänu konkurentsile väga odav. Hind võib tema sõnul kahekordistuda tuleva aasta lõpuks plaanitava Pääsküla ja Tallinna ümbruse prügilate sulgemise ja Jõelähtme uue kalli prügila avamise järel.

Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul on sügisel kogutud ettevõtjate ettepanekute kohaselt koda läbirääkimistel keskkonnaministeeriumiga rõhutanud vajadust kasutada maksustamisest kogutavat raha sihtotstarbeliselt keskkonna parandamiseks ning anda rohkem võimalust maksumaksmise asemel keskkonda investeerida. Samuti soovitakse õiglasemaid maksustamise aluseid. ?Tundub, et keskkonnaministeerium meie ettepanekuid arvestab,? ütles Teder.

Mittetulundusühingu Säästva Eesti Instituudi projektijuhi Helen Poltimäe sõnul on ka talle uuringuid tehes jäänud mulje, et Eesti tootmisettevõtetele üldiselt keskkonnamaksude kasv hävitavalt ei mõju. ?Enamiku ettevõtete saastamise aste ei ole nii suur, et maksu tõstmine neid hävitaks. Paljud ettevõtted on ka juba teinud investeeringuid tehnoloogiasse, mis tarbib vähem ressursse ja ka saastab vähem,? ütles Poltimäe.

Nii Helen Poltimäe kui ka Säästva Eesti Instituudi programmijuht Tiit Kallaste aga märkisid, et Eestis on keskkonnamaksude kasvu numbrid ?laest võetud?, mida põhjendatakse ainult vajadusega viia Eesti madalad keskkonnamaksud Euroopa riikide tasemele.

?Eestis ei ole tehtud ühtki uuringut, kuidas keskkonnamaksude kasv majanduslikult mõjub. Võib ju lähtuda Euroopa tasemest, kuid näiteks keskmise palga ja investeeringute puhul teedeehitusse puhul ei ole Euroopa normide järgi kasvu kehtestatud,? ütles Kallaste.

Kallaste sõnul on siiski positiivne, kui keskkonnamaksude kasv suunab ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.