Finantsteenustele ühine euroturg

Tegevuskava on kirjas Belgia majandusteadlaselt Alexander Lamfalussylt nime saanud raportis, millele oodatakse ELi liidrite poliitilist kinnitust. Kava sisu on kiirendada seaduste vastuvõtmist, mis tagaksid Euroopas ühised reeglid hiljemalt aastaks 2005.

Tavainimesele tähendab finantsteenuste ühisturg võimalust laenu võtta või krediitkaart tellida mistahes liikmesriigi pangast. Firmale kapitalikulude alanemist ning väljavaadet hankida ühe prospektiga laenuraha kogu Euroopast.

Praegu on Euroopa ettevõtete kapitalikulud USAga võrreldes kõrgemad ning näiteks pensionikapitali tulusus väiksem.

Euroopa Keskpanga arvutuste järgi on ELi 33 börsi kapitalisatsioon vaid pool USA kahe börsi väärtusest. Selgelt on näha, et kapitali hankimisel on Euroopa ettevõtjad enam toetunud pankadele ? 1999. aastal moodustasid eurotsooni pankade varad 175% sisemajanduse kogutoodangust võrreldes 99 protsendiga USAs.

Börsil on olnud oluline osa USA majanduse viimase kümnendi kiires kasvus. Juurdepääs odavale kapitalile lõi tugeva riskikapitali sektori, viies USA ?uue majanduse? tehnoloogiafirmade asutamisel liidriks. Võrreldes Euroopaga on USAs riskikapitali pakkumine ühe elaniku kohta viis korda suurem, kirjutab The Times.

Erinevused tasanduks, kui Euroopa pensioni- ja investeerimisfondid saaksid võimaluse oma raha vabamalt teistesse liikmesriikidesse paigutada, kus praegu on takistuseks lisatasud ja erinevad börsireeglid. Pankadel tuleb uute teenuste turuletoomisel arvestada eri riikide nõudmistega ning aktsiatega kauplemise teevad keeruliseks ühtlustamata raamatupidamisreeglid.

Reformikatsed on takerdunud tavaliste probleemide taha ? aeglane otsustusprotsess, seaduste ebaühtlane rakendamine ning poliitilised kompromissid, mis ei rahulda kedagi. Nii on kulunud 10 aastat ajast, mil ühtne finantsturg pidanuks toimima.

Nägemus, mida teha tuleb, on siiski kujunemas. Lamfalussy raport toonitab seadusloome protsessi kiirendamist, mis praegu võib võtta kuni kaks aastat. Selle järel on 15 liikmesriigis umbes 40 järelevalveorganit, kes neid seadusi tõlgendavad ja kohandavad.

Raporti ettepanek on jätta Euroopa institutsioonide pädevusse vaid raamseadused ning viia tehniliste detailide väljatöötamine kahe uue Euroopa väärtpaberikomisjoni pädevusse. Kui uuendus Stockholmis kinnitatakse, võiks uus kord jõustuda juba tulevast aastast.