Juhid mõtlevad peamiselt tänasele päevale

Eesti firmajuhtide väärtushinnangud on erinevad, mistõttu on keeruline luua ühtset portreed Eesti otsustajast. Selgelt eristuvad eri otsustustasandiga juhtide väärtused. Näiteks on tippjuhid individualistlikumad ja mõtlevad lühiajalisemas perspektiivis kui keskastme juhid.

Kui võrrelda juhtide väärtushinnanguid eestimaalaste üldiste väärtushinnangutega, võib öelda, et staatuse faktori on vähemtähtis kui vanuseline faktor ? õpilased ja pensionärid vastanduvad märksa enam kui juhid ja tavakodanikud. Teine oluline tunnus on hariduslik taust. Kõrgema haridusega inimesed on globaalsema orientatsiooniga. Kõige üldisemalt eristuvad juhid elanikkonnast järgnevas:

Juhid vaatavad maailma ?avatumate silmadega? kui tavakodanikud. Võib järeldada, et nende jaoks on oluline olla kursis ärivaldkonna rahvusvaheliste suundumustega.

Juhid otsustavad võrdlemisi lühiajaliselt ? peamiselt nähakse tänaseid võimalusi ning võideldakse kohese heaolu eest. Mugavus ja kindlustunne tuleviku suhtes pärsib pikemaajalisemaid plaane ja tegevusi. Samas iseloomustab Eesti juhte pika ajaperspektiiviga seotud nn holistiline mõtlemisviis ? võime tajuda tervikut. Seega võiksid nad soovi ja vajaduse korral ka pikemas perspektiivis mõelda. Millised on need omadused, mis juhte tavainimestest eristavad?

Eesti juhte iseloomustab:

Valdavalt on juhtidel veendumus, et eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada juhuseid, vajadusel riskeerida, vaatamata normidele ja konventsioonidele öelda välja oma veendumusi ning hüljata piirangud.

Otsustajaid iseloomustab enese näitamise trend ? mängimine oma meeleolude ja tujudega, kasutades selleks ka erinevaid tooteid-teenuseid.

Otsustajate väärtusmaailm põhineb suhete võrgu ideel ? erinevate sidemete loomisel, inimestevahelistel poolformaalsetel suhetel, võimel ühineda uute rühmadega või neist praktilistel kaalutlustel eralduda.

Otsustajad mõistavad protsesse terviklikult ? nad on teadlikud firmasiseste ja -väliste tegurite vastastikusest sõltuvusest.

Neid iseloomustab ootamatutes ja keerukates olukordades hakkama saamine, tõhusa toimimise väärtustamine. Samas võib väita, et nimetatud oskust alati ei kasutata, seda eriti töövälistes situatsioonides.

Sõltuvalt otsustaja rollist on ootuspärane, et juhtide seas on valdav ühiste eemärkide, kooskõlastatuse (kuid mitte võrdsustavate printsiipide) ja ühiskonnaelus institutsionaalse osaluse väärtustamine.

Kindlasti naudivad juhid tööalaseid väljakutseid ning enda võimete piiri testimist.

Nimetatud suundumus on ka Eesti elanikkonnale tervikuna iseloomulik.

Eesti juhtide seas on selgeid väärtuselisi erinevusi: ühed on individualistlikumad ja mõtlevad rohkem lühiajalises dimensioonis, teised väärtustavad enam kollektiivi ehk ühiskondlikku perspektiivi ning mõtlevad pikaajaliselt ette.

Eesti juhtide väärtusmaailma saab tervikuna kokku võtta märksõnadega globaalne mõtlemisviis ja ennetav käitumine, mis väljendub paljuski kõrges riskivalmiduses.

Andmed pärinevad RISC uuringust.

Autor: Ülle Pärnoja