Toetame Aadu Luukase idealistlikku ettevõtmist

Suurettevõtjate organisatsioon eesotsas Aadu Luukasega on viimastel nädalatel käivitanud tugeva lobby, et veenda suuremaid erakondi allkirjastama rahvusliku kokkulepe, mille eesmärk on tagada majanduse kiire ja stabiilne areng. Tänasest Äripäevast loeme, kuidas analoogne mudel tegi Iirimaast Euroopa majandustiigri.

Äripäev peab suurettevõtjate algatust huvitavaks ettevõtmiseks, mis realiseerumise l võiks avada Eesti majanduse arengule hoopis uue perspektiivi. Ühiselt aktsepteeritud selged majanduspoliitilised postulaadid võiks märgatavalt kiirendada majanduse kasvu ja inimeste heaolu.

Kokkuleppe esialgse kava kohaselt kavatsetakse saavutada konsensus niisugustes küsimustes, nagu maksusüsteemi põhimõtted, hariduse edendamine, infotehnoloogia areng, ELi astumise tingimused, välisinvesteeringute sissetoomine, soodsa keskkonna loomine turismile, pikaajaline transiidipoliitika, haldusreform jm. Toodud valdkonnad on siiani olnud seotud ühe või teise valitsuse algatatud kampaaniaga ning pärast valitsuse vahetust on enamasti alustatud nullist.

Luukase idee kohaselt sõlmitakse nendes küsimustes juhtivate erakondade, ettevõtjate, ametiühingute ja teiste mõjukate huvirühmade vahel pikaajaline kokkulepe, mis tähendab, et strateegilised plaanid ei ole poliitilistest tõmbetuultest mõjutatud. Tulemus oleks olukord, kus Laari valitsuse poolelijäänud tegemisi jätkaks sujuvalt Savisaare või kellegi kolmanda valitsus. Skeptikud väidavad vastu, et Eesti poliitikutega ei ole sellelaadse konsensuse saavutamine võimalik ja kui ka mingi dokument vastu võetakse, siis oleks see vaid mõttetult üldsõnaline. Toimetusele tundub aga, et nii koalitsioon kui ka opositsioon on aastaid kestnud vastasseisust väsinud ja rahvuslik kokkulepe on praegu kindlasti reaalsem, kui see viimaste aastate jooksul on olnud.

Oponendid väidavad, et Iirimaa ja Eesti lähtepositsioonides on juba ajalooliselt sedavõrd palju erinevusi, et sedalaadi kokkuleppe saavutamine pole lihtsalt võimalik. Iirimaal suudeti kokkulepe saavutada siis, kui äsja ELi astunud riigi majandus oli sisuliselt kokku varisenud. Seevastu Eestis lähevad asjad niigi suhteliselt hästi ja vajadust erimeetmete järele ühiskonnas ei ole.

Kuid mõelgem järele. Kuigi Eesti on kümne aasta jooksul majanduslikult jõudsasti arenenud, tunneme me ikka ennast Euroopa keskmisega võrreldes väga mahajäänuna. Kiire harmoonilise majanduskasvu saavutamine võiks ju olla nii pahem- kui ka parempoolsete ühine eesmärk.

Reformierakonnale jt liberaalidele ei pruugi meeldida, et rahvusliku kokkuleppe saavutamine toob paratamatult kaasa riigi rolli suurenemise majanduse juhtimisel. Teisalt ongi ehk kätte jõudnud aeg, kus edu toonud ultraliberaalne etapp tuleks asendada uute võimalustega.

Äripäev soovib Aadu Luukasele edu allkirjade kogumisel. Loodame, et rahvusliku kokkuleppeni jõutakse juba sellel aastal ning et see on hästi läbi mõeldud radikaalne eesmärkide ja tegevuste ahel, mis tagab meile kestva kiire majanduskasvu.