Firmad püüavad külastajatele selgeks teha, kuidas uued tehnoloogiad, näiteks GPRS või kolmanda põlvkonna mobiilside standard 3G, töötavad ja kuidas elu muutub rõõmuks ja lustiks automaatselt pärast seda, kui inimene ostab nende firma toodetud pihuarvuti koos sisseehitatud mobiiltelefoniga või karva mitteajava robotkoera. Paraku ei ole ei esimene ega teine veel Eestis saadaval.
?CeBIT on see koht, kui peab kindlasti iga aasta olema,? nendib Nokia Mobile Phones kommunikatsioonijuht Marja-Leena Ruostesaari. Ruostesaari näitab meile kõige uuemaid ja paremaid Nokiaid, mis peaksid sel aastal ka Eestisse jõudma.
?Suured revolutsioonid on ära olnud või alles tulemas, ulmeprototüübid on peaaegu samad, mis kaks aastat tagasi,? jagab muljeid Nokia mobiiltelefonide müüja Mäkitorppa turundusjuht Kai Realo. ?Kõik ju juba teavad ja on harjunud mõttega, et maailm läheb internetti ja internet läheb mobiili.?
?Kõik, mis puudutas telekommunikatsiooni valdkonda, oli tegelikult väljas juba Genfis toimunud messil Telecom 99. Trend on lahenduste müük, st konkreetse toote müügi asemel pakutakse tarbijale visiooni terviklikust ja mõnusast lahendusest. Trend on nimetada ennast ?partneriks? mitte tootjaks,? räägib esimest korda CeBITile tulnud ASi Uninet juhatuse liige Andres Bauman. ?Siiski, üheks kuumaks teemaks on digitaalne salvestus-taasesitus, nagu digifotograafia, -video, -heli jne.?
CeBITil juba mitmendat korda käinud Realo lisab, et ükski toode ega väljapanek otseselt ohhoo-efekti ei tekitanud ja selle aasta väljapanekud olid suhteliselt tagasihoidlikud.
?Nokia boks oli liiga nelja seina vahele topitud, sinna oli raske ligi pääseda laupäeval ja pühapäeval ning selleks, et löögile pääseda ja midagi küsida, pidi endale küünarnukkidega teed rajama,? lisab Mäkitorppa tootejuht Marco Jürlau.
Külastajaid oma boksidesse meelitamiseks on firmad valmis tantsima, laulma ja esitama näitemängu, nagu näiteks ?Hull professor ja tark robot?, kus robot seletab ?professorile? kannatlikult, kuidas mobiilne internet töötab.
?Jah, CeBITiks pidanuksime ehk veel paremini ette valmistuma,? tõdeb Läti arvutiteaduse instituudi üks juhte Janis Bichevskis. ?Oleksime tulnud siin oma kooriga esineda,? naljatab ta. ?Mitme firma peale võtsime pinna, kallis küll, aga tasub ära - saime siin kontaktid, mis loodetavasti muutuvad hiljem ka koostöölepinguteks. Eesti firmad pidanuksid ka tulema.?