Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milline on Eesti oma kodukujundusajakiri?
Neist sisukaimaks pean Kodukirja, mida sirvides on kohe selge, millisele sihtgrupile teda trükitakse. Ehtne koduperenaise ajakiri, kust saab siit-sealt kogutud näpunäiteid kodus toimetamiseks. Natuke juttu ja pilte ka lihtsatest kodukujundustest.
Aed&Kodu sisu klapib kaanepildiga, kaalukas osa ajakirja mahust ongi pühendatud nii kodu- kui ka aiakujundusele. Kuid teades, millised etapid kodu ehitajaile kõige rohkem probleeme valmistavad, ei paku see ajakiri sisukaid teemakäsitlusi, mis arukat kodukujundajat oluliselt abistaks.
Kodukoldest loen, et see on kodukultuuri ajakiri. Kodu on tõepoolest inimese maailmavaate keskpunkt, kus väljenduvad tema ideaalid ja püüdlused. Tõsi, kaudselt mõjutab iga loetud kirjapala meie sisemaailma, kust saavad tuge õiged hoiakud kodukultuuri hindamiseks. Mulle tundub ajakiri siiski rohkem meelelahutuslikuna, kus veidi juttu ka kodukujundusest. Sarnase suunitlusega on teisigi ajakirju.
Saan aru, et ajakirjade omanikud on huvitatud igast võidetud kroonist ajakirjandusturul, kuid on kahetsusväärne, et mitte kedagi ei huvita karvavõrdki, milline on eesti kodukultuur.
Kuid, kui ajakirjad avaldavad artikleid kodukujundusest, arvan järgmist:
Ajakirjade toimetajad ei tohiks lugejat alahinnata. Mõni kirjutis on küll päris kehvakene, mille puhul arvan, et lugeja on kirjutajast targem.
Artiklite autorid võiksid nime juurde lisada ka oma elukutse või viidata algallikatele, kust materjal pärineb. Lugejat huvitab teksti usaldusväärsus ja objektiivsus.
Kodukujundust propageeriv ajakiri peaks olema hariv ja suunav, lugeja tasemest latt kõrgemal. Pole oluline, et kõik, millest räägitakse, peab ilmtingimata lugejale meeldima. Keda teema huvitab, tahab alati rohkem teada ja oma silmaringi laiendada.
Kui kooli minnes õpiks lapsed ainult seda, mis neile meeldiks, ei õpiks nad iialgi kirjutama.
Ajakiri Diivan pakub meeldiva üllatuse, sest on läbi teinud suure muutuse. On väga tervitatav, kui meil on omakeelne disainimaailma tutvustav ajakiri. Kvaliteetne trükk ja kaunilt kujundatud. Diivan tutvustab Eesti tuntud tegijaid, tippdisainereid, uudiseid mööbliturult ja kilde ajaloost. Tummad teosed saavad enda kõrvale lihast ja luust loojad, kelle mõtete kaudu näeme esemelist maailma hoopis uues valguses.
Kahju, et meil ei olegi tõsiselt võetavat kodukujundusajakirja, nagu olid mõni aeg tagasi tegevuse lõpetanud Kodustuudio ja Kodustiil.
Praegu peaks küll otsima asjalikku informatsiooni rohkem ehitusajakirjadest ja ideid välismaistest ajakirjadest ning muidugi Diivanit lugema.
Autor: Ivi?Els Schneider