Saagu valgus

Olgu stiil kõrgtehnoloogiline või romantiline retro - õigesti valitud valgusti on funktsionaalne ja toob esile interjööride ning hoonete parimad küljed. Õnnestunud lõpptulemuse saamiseks on mõttekas planeerida valgustust juba ehitustööde algfaasis.

Firma Moodne Valgustus tegevjuhi Mart Seidelbergi sõnul on maailmas valgustustrendide alal tooniandvaks Euroopa - uued tuuled hakkavad tavaliselt puhuma Itaaliast, Hispaaniast ja Saksamaalt. Hetkel ülimalt popp, viimistletud metallist tehasevalgusti idee pärineb samuti Euroopast - Belgiast.

Mis puutub uutesse moesuundadesse, siis Eesti ei ole selles mõttes mitte sugugi ääreala. ?Siinsed arhitektid ja sisekujundajad on mujal maailmas toimuvaga hästi kursis. Ka kliendid on muutunud järjest teadlikumaks. Need, kelle jaoks kauplustes pakutav valgustite valik liiga tavapärane tundub, tulevad valgustisalongi enamasti juba konkreetsete soovidega,? räägib tegevjuht.

Eesti tuntuima valgusdisaineri Tarmo Luisu arvates pole valgustid hooaja kaup, mida tihti vahetama peaks. ?Hea disainiga valgusti on ajatu ja see muretsetakse ikka pikemaks ajaks kui näiteks kevad-suviseks perioodiks,? lisab ta. Materjalidest on tema sõnul endiselt moes metall ja klaas. ?Need on nagu ülikond. Trendilampidest tulevad kohe meelde Inglismaalt pärit, kergest akrüülist valmistatud lambid. Vähemalt pakutakse neid trendi pähe,? arutleb Luisk. Enda loomingust meeldib talle elementaarvalgusti tüüpi põrandalamp Venus, mis meenutab jala peale tõstetud T-särki.

Mart Seidelbergi sõnul saab isegi väikeses ruumis mitmetasandilise valgustusega luua väga erinevaid lahendusi, sest valguspunkte, mida oli vanasti tüüpkorteris umbes 10, on nüüd tavaliselt 20 ringis. ?Mõni aeg tagasi telliti minult lühter läbi kahe korruse, kus oli umbes viiskümmend valguspunkti,? meenutab Luisk ühte huvitavamat tööd.

Kaasaegsed tehnilised lahendused lubavad paigutada valgusti mitte ainult seinale ja lakke, vaid ka seina sisse, trepiastmetesse, põrandapinda ning basseini. Uus kuum suund, mis Eestis alles hakkab kanda kinnitama, on fassaadivalgustus. Praegu valgustatakse peamiselt ühiskondlikke hooneid, aga valgusprojekte on tellitud ka suurematele eramutele.

?Eestlane on mõneti konservatiivne, aga hindab isikupära, on nõus selle eest maksma ja kui vaja, ka ootama. Skandinaavias pikemat aega populaarne minimalism oma lihtsate, selgete vormidega on hingelähedane siinsetele klientidelegi. Mitte-eestlastest ostjale meeldib toretsevam stiil ja näiteks sakslased armastavad kit?ilikumaid, pseudoantiikseid ja rohke messingelementidega valgusteid,? selgitab Seidelberg. Ent hoolimata piirkonnast on valgustiturul kindel koht klassikalistel kroonlühtritel, Tiffany-lampidel ja aastaid nii disainerite kui ostjate lemmikuks olnud aktsentvalgustusel.

_________________________________________________________

Mulle tundub, et pakutav mööbel on väga õnnetu. Saan teada, et toodangu projekteerimisega tegeleb inimene, kes arstiks õppinud. Imestamiseks ei olevat põhjust, talle lihtsalt meeldib mööblit teha. Mina, kes olen õppinud sisearhitektiks, tunnen, et peaks vist haiglasse tööle minema, mulle meeldib hirmsasti lõigata.

Olen aktiivselt tegutsev sisearhitekt. Oma tööalastest kogemustest kokkupuutes erinevate asutuste ja tellijatega julgen arvata, et paljud Eestis veel ei teagi täpselt, kes on sisearhitekt ja milline on tema töö spetsiifika.

Kõrgharidusega sisearhitektiks õpitakse Eesti Kunstiakadeemias (endine ERKI). Tavakodaniku jaoks on kõik selle kooli lõpetajad lihtsalt kunstnikud, kuid koolis omandatakse täpsemalt määratletavaid elukutseid. Arhitektuuri osakonnas on kaks osakonda: arhitektuur ja sisearhitektuur.

Kui kunstihariduse üldaineid: joonistamist, maali, värviõpetust, kompositsiooni, õpitakse kõikidel erialadel, siis sisearhitekti tööks vajaliku erialase koolituse saab omandada ainult sisearhitektuuri osakonnas (kuulub arhitektuuri osakonda), kus õpitakse ka mööbli kujundamist, konstrueerimist.

End sisearhitektina tutvustaval isikul peaks olema õpitud eriala tõendav dokument, ta võiks kuuluda Eesti Sisearhitektide Liitu ja õieti peaks igal spetsialistil olema tööalaseid oskusi kinnitav litsents. ESL- liikmeks on vastu võetud ka mitmeid disaini eriala lõpetanuid, kes töötavad edukalt sisearhitektina.

Mõni arvab, et sisearhitekti pole üldse vaja, teisal usaldab tellija vastutusrikkal objektil sisearhitekti ülesandeid täitma ükskõik kelle, teadmata millised on sisearhitekti kohustused ja vastutus.

On suur erinevus, kas uuendatakse sanitaarremondi käigus värvilahendust, rekonstrueeritakse vana või ehitatakse uut arhitektuurset objekti. Kõigepealt peakski iga objekti valdaja endale selgeks tegema, millist spetsialisti vajatakse. Värvilahendust või akendele kardinaid valida mõistavad paljud, kuid projekti juhtimisega päris kõik toime ei tule. Ideaalis peaks koos töötama arhitekt ja sisearhitekt.

Ei saa olla muljet avaldavat ja hästi toimivat interjööri, kui koos kujundusega ei ole läbi mõeldud silmale nähtamatut insener- tehnilist osa.

Et ka sisearhitekt pakub tellijale oma teenust, peaks teda valima vähemalt sama hoolega nagu otsitakse head ehitajat, perearsti või head rätsepat.

Ühele objektile saab alati pakkuda mitu kardinaalselt erinevat sisearhitektuurset lahendust. Eramu- ja korteriomanikel ei tarvitsegi tellida täies mahus sisekujundusprojekti. Piisab, kui tellida mingi konkreetne osa, mõnel juhul piisab ainult konsultatsioonist. Üks raskemaid ja põhjendamatult ebaoluliseks peetav lõik sisekujunduses on valgustuse asjatundlik lahendus. Õige valgustus ja valgustite valik mõjutavad üldmuljet kogu kujundusest. Alati on kindlam spetsialisti valiku õigsuses veenduda, tutvudes tema varasemate töödega. Mingi ettekujutuse sisearhitektide valminud objektidest saab ESL koduleheküljelt (www.esl.ee).

Autor: Ethel Kiilmaa