Audit kui kasulik abivahend juhtimisotsuste vastuvõtmisel

Tõhusast koostööst audiitoriga saavad kasu lisaks auditi tellijatele ka ettevõtted ja nende juhid ning sellest tulenevalt areneb ja muutub läbipaistvamaks kogu meie majanduskeskkond. Ettevõtete ja nende juhtide jaoks ulatub kasu äririskide teadvustamisest ja formuleerimisest kuni kindlustundeni, et raamatupidamise numbritele võib toetuda juhtimisotsuste vastuvõtmisel.

Kui ettevõtete juhtide käest küsida, miks nad auditi tellivad, on põhjused järgmised: audit on kas määratud kohustuslikuks seadusega (ettevõte on aktsiaselts või on tegemist muu äriühinguga, mille majandusaasta käive ületab miljon krooni) või nõuavad auditit ettevõtte investorid ja aktsionärid.

Siiani on paljude ettevõtete juhtide arvates audit kallis ettevõtmine, mille tulemuseks on paber, mis kinnitab, et ??meie arvates kajastab ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit? ja kõik. Kui aga audit on nõutud, miks siis mitte saada sellest võimalikult palju kasu ka ettevõttele?

Audiitori näol on ju üldjuhul tegemist hea suhtlemis- ja väljendusoskusega konsultandiga, kellel on:

laialdased kogemused nii oma kliendiga sarnaste kui ka erinevate ettevõtetega;teadmised rahvusvahelistest ja kohalikest raamatupidamisnõuetest;kasutada parimad finants-, konsultatsiooni- ja maksueksperdid;võimalik pakkuda lisaks auditile mitmeid erinevaid teenuseid.

Ettevõtte juhilt nõuab see vaid vähest omapoolset vaeva, et kõik eeltoodu võimalikult efektiivselt auditi käigus ära kasutada ja et auditi tulemuseks ei oleks vaid paber (järeldusotsus), vaid audiitorist saaks kasulik konsultant ? äripartner.

On hea meel tõdeda, et paljudeni hakkab jõudma arusaamine, et audit ei ole enam mitte ainult iga-aastane kohustus, vaid sellest võib saada kasulik abivahend kindlustunde saavutamiseks juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Audit vanas mõistes tähendas vaid finantsaruannete numbrite kontrolli. Audit uues mõistes pühendub aga enam ettevõtte üldisest juhtimisest, sisemise kontrollikeskkonna ülesehitusest ja väliskeskkonna mõjudest tulenevate riskide analüüsile, mille käigus vaadatakse loomulikult eelneva mõju ka finantsaruannetele.

Mis siis teha, et koostööd paremaks muuta? Esiteks peaks ettevõtte juhid ja omanikud osalema aktiivselt auditi planeerimisel ja kinnitama selle käigus mõlema poole ootused auditi suhtes. See väldib hilisemaid võimalikke arusaamatusi ja lahkarvamusi. Kokku leppida võib lisaks auditi tasule ja läbiviimise ajakavale ka valdkonnad, millele audiitor võiks suuremat (või vähemat) tähelepanu pöörata.

Teiseks saab auditile kuluvat aega efektiivsemalt kasutada sel teel, et ettevõtte töötajad osutavad igati omapoolset abi informatsiooni kogumisel ja edastamisel audiitorile. Raamatupidaja saab tabelite jms analüütika näol ära teha suure töö, milleks muidu kuluks palju aega kõrge tunnitasuga audiitoril. Samuti saab kokku leppida, et osa tööst võivad ära teha ettevõtte siseauditi osakonna töötajad.

Kolmandaks oleks soovitav kõik suuremad ja olulisemad tavapärasest tegevusest erinevad plaanid või tehingud enne läbiviimist audiitoriga läbi arutada. Sõltumatu väliseksperdina märkab ta riske, mis ettevõtte enda töötajatele võivad märkamatuks jääda.

Kindlasti on veel palju erinevaid võimalusi muuta audit efektiivsemaks ja kasumlikumaks auditi tellinud ettevõttele. Peamine on, et koostöös audiitoriga saab firma hulga väärtuslikke tähelepanekuid tegevuse arendamiseks.