Balti mõistusabielu Euroopa Liiduga

Nii nagu Põrgupõhja Jürkal polnud õndsaks saamist otsida mujalt kui Kaval-Antsu juurest, ei näinud Tallinnas Balti majandusfoorumil osalenud Eesti, Läti ja Leedu majandusliidrid oma riikidele arenguvõimalusi väljaspool ELi. Kui ühiskond võib lubada endale teatud kõhklusi ELi kui bürokraatliku monstrumi suhtes, siis majandusinimesele on kõik selge: ?Meie turud on liiga väiksed, mistõttu liikumine ELi suunas on paratamatu? (Aadu Luukas).

Minekul ELi pani foorumiosalisi muretsema meie vaesus ja ajupotentsiaal. Kui Eesti riik on peagi ELi astumiseks valmis ? kui talle ei kuulu enam midagi, kui ta ei otsusta enam midagi ja kui tema ametnike palgad on erasektoriga võrdsed ?, siis rahvaga on natuke keerulisemad lood. Baltimaade elatustase moodustab ELi omast kolmandiku ning ?praeguses tempos ELile järelejõudmine võtab 40?50 aastat? (Urmas Vahur). Vahe kiiremini tasa teha aitaks infoühiskonna loomine, millele paneb suurt rõhku Läti majandusministri Aigars Kalvitise sõnul ka Läti. See nõuab senisest märksa suuremaid investeeringuid tehnilisse ja kutseharidusse.

ELi karmistuvas turukonkurentsis tuleb suuri muutusi traditsioonilistes majandusharudes, kust vabaneb rohkesti inimesi, kellest osa ?läheb tööle teenindajaks Helsingisse või Stockholmi? (Jaak Leimann), umbes nagu tsaariajal mindi teenijaks Peterburi.

Selleks olukorraks aitaks paremini valmistuda Balti ühise majandusruumi ja ühisturu loomine. Globaliseeruvas majanduses, kus areng järjest kiireneb, on vastuvoolu ujumisega toimetulekuks vaja suuremat tarkust kui vooluga kaasaminekuks. Rumalalt vooluga kaasa minnes võib saada setuks omal maal, õppides ja targalt toimides on lootust isegi ausalt jõukaks saada.