- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,68
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudteemüük toob oodatud miljardi juunis
Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate erastamistehingut rahastav pankade sündikaat leppis BRSiga kokku erastamislepingu sõlmimise aprilli lõpuks, ütles eile BRSi juhatuse liige Guido Sammelselg.
Hiljemalt juunis kannab sündikaat raha erastamistehingu eest riigile ja BRSist saab raudtee suuromanik.
?Kolme kuni kuue nädala jooksul pärast erastamislepingu allkirjastamist kannab sündikaat erastamisagentuuri arvele ühe miljardi krooni suuruse tasu,? rääkis Sammelselg.
BRS esitas pankadele oma nõustajate PricewaterhouseCoopersi ja advokaadibüroo Teder & Rask due diligence?i raportid.
Eesti taasiseseisvumisaja ühe suurima, 1,33 miljardi krooni suuruse sündikaatlaenuga võivad aprilli lõpuks lisaks Hansapangale, Swedbankile, Hypo-Vereinsbankile ja Landesbank Kielile liituda Baierische Landesbank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
?Asjaolu, et EBRD tõi ennast ise väga aktiivselt mängu, tõestab, et Eesti infrastruktuuri on võimalik edukalt finantseerida rahvusvaheliste pankade toel,? lausus Sammelselg.
Sündikaati juhivad Hansapank ja Swedbank.
Sündikaadi võimalikud partnerid pole osalust BRSi pakkumise finantseerimisel veel otsustanud, sest tutvuvad sündikaadi struktuuriga aprilli lõpuni, ütles Hansabank Marketsi investeerimispanganduse osakonna juht Tõnu Pekk reedel.
Sündikaat finantseerib miljardilisest ostuhinnast 560 miljonit, BRSi aktsionärid 440 miljonit krooni.
BRS kulutab ligikaudu poole laenust ostuhinna tasumiseks ja poole Eesti Raudtee investeeringuteks, millega esmajärjekorras vahetatakse välja keskkonnaohtlikud Venemaal toodetud vedurid USA General Motorsi või General Electricu vedurite vastu.
BRS kavatseb juhatuse esimehe Edward Burkhardti sõnul tuua kuus kuud pärast erastamislepingu sõlmimist Eesti Raudteele 74 kasutatud Ameerika päritolu vedurit, mille eest makstakse ligi 500 miljonit krooni. Sama palju raha kulub vedurite ümberehitamiseks ja remondiks.
Hetkel kuum
BRS kavatseb suurendada eelkõige Narva ja Tapa vahelise lõigu läbilaskevõimet, pikendades näiteks möödasõiduradasid ja lisades mitme rajaga raudteelõike.
Petseri?Tapa liini infrastruktuuri uuendamine lükkub edasi seni liiga väikeste veomahtude tõttu.
Äriplaan näeb ette vana naftareostuse likvideerimiseks raudteel 20?40 miljoni krooni suurust investeeringut Euroopa Liidu abifondist ISPA, ja ligikaudu sama suurt Eesti riigi poolset investeeringut.
Lõviosa investeeringutest tehakse esimese kahe ja poole erastamisjärgse aasta jooksul ning laenusumma tagastamisel on BRSil üheaastane maksepuhkus, ütles Pekk. BRS ja riik saavad esimesi dividende hakata välja võtma kuue aasta pärast, sest varem läheb teenitud raha võla katteks.
Märtsi lõpus esitasid kõik BRSi osanikud omapoolse kinnituse, suurendamaks 40 000kroonise osakapitaliga ettevõtte kapitali 440 miljoni kroonini. Osanikud näitasid oma kinnituse tagatisena sularaha, aktsiaid ja muid likviidseid vahendeid.
BRSi osanikud on 25,5 protsendiga Rail World Inc, 25,5 protsendiga Jarvis International Ltd, 5 protsendiga Railroad Development Corporation ja 44 protsendiga eestlastele kuuluv Ganiger Invest OÜ.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele