Kaks ärimeest tahavad taastada Ungru lossi

Haapsalu külje all asuva Ungru lossi varemete ostmise vastu on huvi tundnud Haapsalu Paekivi arendusdirektor Kalju Metsamägi koos sõbrast kirjastaja Jaan Vilbastega.

'90% ulatuses on meie huvi varemete vastu altruistlik. Valus on vaadata, kuidas loss laguneb,' ütles Metsamägi. Tema sõnul on esialgne plaan korrastada varemete ümbrus ja seejärel konserveerida müürid. Edasi hakatakse otsima kaasrahastajaid ja sponsoreid, kes aitaksid lossi varemeist üles ehitada.

Metsamägi uskus, et varemete korrastusele-konserveerimisele võib kuluda viis, lossi ülesehituseks aga vähemalt 8-10 aastat. Ta lisas, et kõik koostööpartnerid on lossi korrastamisel ja ülesehitamisel teretulnud, kedagi eemale ei peletata.

Kalju Metsamägi on firma Lossikivi asutajaliige ja Eesti Paeliidu tegevjuht. Paekivi ning ehituse ja restaureerimisega on ta kokku puutunud üle kümne aasta.

'Ungru loss vajab hädasti konserveerimist, kaua need müürid nii püsti ei seisa,' ütles Läänemaa muinsuskaitseinspektor Kalli Pets, kes on teinud Ridala vallale lossi kohta kaitsekohustuse teatise. Kalli Pets on lossi ülesehitamise suhtes siiski skeptiline, sest see läheb liiga kalliks. 'Näen Ungrut korrastatud ja konserveeritud varemena,' ütles ta.

Ungru lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Evald Ungern-Sternberg. Ungru paekivist ehitatud Ungru lossi peetakse üheks suurejoonelisemaks historitsistlikuks ehitiseks Eestis. Lossi sisetöö jäi lõpetamata. Suurem lagunemine sai alguse pärast II maailmasõda, mil lennuk sõitis katki lossi torni ning müüride vahele paigutati Nõukogude armee kütusemahutid.

1993. aasta detsembris asutati Ungru fond, mille eesmärk oli taastada loss ja korrastada selle juurde kuuluv 5,54 ha park. Fondi tegevus aga soikus.

Uudise vahendas Kaire Reiljan Lääne Elust