Soomlased ennetasid buumi

Helsingi börs arenes üheksakümnendate teisel poolel tormiliselt. Turukapitalisatsioon kasvas viie aastaga aastatel 1996?2000 üle kuue korra 320 miljardi euroni. Väärtpaberitehingute käive kasvas sama ajaga 13 korda 227,2 miljardi euroni. Võrreldes 1999. aastaga börsi käive möödunud aastal kahekordistus.

Kahtlemata on oluline osa Helsingi börsi viimaste aastate buumist tingitud Nokia edukusest mobiiltelefonide ning telefonivõrkude maailmaturul. Põhjanaabrite edu ei saa aga seletada üksnes Nokia tõusuga maailma juhtivate ettevõtete hulka ning kaubamärgi tuntuse poolest maailmas viiendale kohale. Vundamendi edukale Helsingi börsile on ladunud Soome väikeaktsionärid.

Soomes on palju tugevaid suurte traditsioonidega ettevõtteid, mille aktsiaid on soomlased omandanud juba aastakümneid. Eriti tugev on metsa- ja paberitööstus ? UPM-Kymmene, Metsä-Serla, Stora Enso. UPMil on kokku üle 60 000 aktsionäri, kellest 37 omab alla 100 ja 50 protsenti 101?1000 ettevõtte aktsia. Alla 100 aktsia omavate aktsionäride hulk Soome börsiettevõtete omanike hulgas on küllaltki märkimisväärne.

Soome ettevõtete lipulaeval Nokial on kokku 2,5 miljonit aktsionäri, kellest 100 000 on põhjanaabrite eraisikud. Tõsi, neile kuulub vaid 4 protsenti korporatsiooni aktsiapakist. Nokia-taolisel suurel ettevõttel on tänu töötajatele suunatud optsiooniprogrammide palju oma töötajatest aktsionäre. Kuna ettevõte on suur, siis on ka selle aktsionäride arv küllaltki märkimisväärne.

Vaadates Helsingi börsil noteeritud ettevõtete omanike struktuuri, torkab silma kodumajapidamiste (sisuliselt väikeaktsionäride) küllaltki kiire kasv viimase viie aasta jooksul. Minu suureks üllatuseks ei olnud väikeaktsionäride lisandumise kiirus 1999. aastal ja 2000. aasta esimeses kvartalis kõige suurem, kuigi sel ajal kerkisid nii Nokia aktsia hind kui ka Hex-indeks kõige kiiremini.

Kodumajapidamiste arv Helsingi börsil noteeritud ettevõtete aktsionäride hulgas kasvas eelmise viisaastaku jooksul kõige järsemalt 1997. aasta neljandas ja 1999. aasta teises kvartalis. Viimane väikeaktsionäride hüppeline kasv toimus kaks kvartalit enne börsiralli algust.

Kas olid soomlased tõesti nii ettenägelikud, et oskasid börsibuumi ette näha? Vaevalt küll. Pigem oli tegemist majanduse üldise arenguga. Majanduskriis oli lõppenud ning majandus kasvas küllaltki kiiresti. Inimeste jõukus kasvas ning järjest enam tekkis vaba raha, mida paigutati ka börsile. Kuna aktsiaid osteti õigel ajal, on viimase aasta jooksul toimunud tagasilöök ka kergemini talutav. Nokia aktsia on küll aastaga kaotanud veidi üle poole oma kõige kõrgemast väärtusest, aga need, kes omandasid väärtpaberid näiteks 1999. aasta mais, on endiselt kerges plussis.

Vastandina tooks siia 1996.?1997. aasta buumi Tallinna börsil. Meie väikeaktsionärid alustasid börsile investeerimist tavaliselt siis, kui aktsiate hinnad olid kõige kõrgemal tasemel või selle lähedal. Peagi oli tulemas krahh ning eestlaste esimene börsikogemus lõppes paljudele nukralt. Negatiivsest kogemusest pole senini üle saadud ning vaatamata sellele, et Äripäeva indeks on paari viimase aasta jooksul kerkinud 25?40 protsendi, pole väikeinvestoreid lisandunud. Üheks põhjuseks on ka meie väärtpaberituru väärnähtused, näiteks siseinfo kasutamine ning mitme ettevõtte ülevõtmine.

Loodetavasti kandub põhjanaabrite positiivne kogemus peagi üle ka siiapoole Soome lahte. Aluse positiivseteks ootusteks annab kahe naaberbörsi ühinemine.