• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • 25.04.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaks Ameerikat pannakse kokku

Nädalavahetusel sündis vihaste demonstrantide piiramisrõngas uus ambitsioonikas vabakaubanduskava, mis liidab aastaks 2005 maailma suurimasse kauplemisblokki 34 riigi 800 miljonit inimest Kanadast Lõuna-Ameerikani.
Kui mõte teoks saab, võib 1994. aastal sündinud Põhja-Ameerika vabakaubandusala (NAFTA) põhjal ennustada tõelist kaubandusbuumi regioonis, mis mullu tootis kaupu ja teenuseid kokku 11 triljoni dollari väärtuses.
Tegelikud väljavaated on siiski üsna problemaatilised. Näilist üksmeelt õõnestab rida erihuvisid nii maailma suurimale turule vabamat pääsu ihkavas Ladina-Ameerikas kui USAs, mille president George W. Bush on oma isa 10 aastat tagasi välja öeldud mõtet aktiivselt toetama asunud. Kõigest päev pärast lepingu allkirjastamist teravnes Argentiina finantskriis, mis võib destabiliseerida kogu piirkonna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peamisi kõhklejaid vabakaubandusliidus on praegu Brasiilia, Ladina-Ameerika suurim majandus, mis tahab oma tööstust USA tugevate firmade konkurentsi eest kaitsta. Ka USA ise pole mingi vabakaubanduse kants, kui võtta toetus põllumeestele või trahvitollid odava terase impordile. Vastaseid on nii tööstuse, ametiühingute, keskkonnakaitsjate kui põllumeeste hulgas. Küll nõutakse miinimumpalka ja keskkonnastandardeid, küll muid protektsionistlikke trikke. Samuti on ees vägikaikavedu USA kongressis, kellelt Bush taotleb kaubandusläbirääkimisteks volitusi, mis jätaks kongressile vaid lepingute kinnitamise osa.
Euroopa võtab väljavaadet ühinenud Ameerikast tõsiselt ja on seadnud vabakaubanduslepingu Lõuna-Ameerika suurima kaubandusbloki Mercosuriga oluliseimaks kaubanduspoliitiliseks eesmärgiks. Ilma lepinguta riskivad eurooplased Põhja-Ameerikale avanevas Lõuna-Ameerikas tollimüüri taha jääda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 5 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele