Valla juhtimine maksab 10 000 krooni kuus

Veel poolteist aastat tagasi sai Kaido Metsma Viimsi vallavanemana palka 15 000 krooni ja tema praeguse uue maja koha peal oli vundamendiauk. Nüüd on Metsmal maja peaaegu valmis ja palk tõusnud üle 21 000 krooni.

?Me saame opereerida nende summadega, mis meil on, kui läheb hästi, on palgad ka suuremad,? ütleb Viimsi vallavanem Kaido Metsma. ?Nagu eraettevõtluseski.?

Tema sõnul pole midagi imelikku, et Viimsis palgad suuremad on kui mujal. ?Meil on küll territoriaalselt väike vald, kuid maa ja ehitusasjadega on vastutust ning toiminguid palju,? sõnab ta. ?Ilmselt on ka teistes Tallinna-lähedastes valdades umbes samad palgad, meie oleme ju need rikkad ja ilusad.?

Kui Viimsi valla juht saab rikkaima valla juhtimise eest soliidset palka, siis selgub, et mujalgi on palk umbes 10 000 krooni kuus ja seda tihti olenemata valla suurusest ning maksude laekumisest. Nii näiteks saab 10 000 krooni palka 1700 elanikuga Pajusi vallavanem Heldur Lääne ning samapalju saab ka Anija vallavanem Tõnis Väli, kuigi selles vallas elab kaks korda rohkem inimesi ja eelarve on mitu korda suurem.

Saare vald asub Jõgevamaal, elanikke on seal vaid 1600. Vallavanem Jüri Morozovi sõnul on kõige suurem probleem see, et on palju pikaajalisi töötuid, keda on väga raske tööle meelitada. Vallavanema aastapalk oli 140 000 krooni, mis oli ligi kümnendik valla eelmise aasta üksikisiku tulumaksu laekumisest.

?Eelmine vallavanem sai kuskil 8000 krooni ringis palka, mind kaubeldi väljastpoolt, sellepärast vist ongi palk suurem,? sõnab Morozov.

Morozov möönab, et tegelikult ei ole vallavanemate palganumbrid seotud töö hulgaga ning volikogud määravad neid üsna subjektiivselt. ?Arvatakse, et vallavanem saab suurt palka, kuid tegelikult on meil kõige kõrgepalgalisemad hoopis õpetajad,? räägib Morozov.

Kas siis vallavanemate erinevad palgad sõltuvad rahaküsimisoskusest? Morozov räägib selle peale loo, kuidas vallavalitsus pidas läbirääkimisi potentsiaalse arenguspetsialistiga. ?Ta küsis 20 000 krooni netos ja ametiautot. Meil ei olnud võimalik teda palgata,? sõnab Morozov.

Suure osa, mõnel juhul koguni poole, annavad vallajuhtide palgast lisatasud ja preemiad. Viimsi vallavanema Kaido Metsma 260 893kroonisest aastapalgast andsid preemiad ja lisatasud ligi 60 000 krooni. Samuti paistab Viimsi vald silma sellega, et vallavolikogu juht saab korralikku palka, mitte sümboolset tasu nagu paljudes teistes omavalitsustes. Viimsi vallavolikogu juht Madis Saretok sai koos lisatasudega eelmisel aastal kuus keskmiselt palka 14 625 krooni.

Valdade kodulehekülgedelt selgub, et kõige kõrgemat palka sai eelmisel aastal tänaseks umbusaldusega tagandatud Rae vallavanem Endel Lepik ? 11 kuu eest 265 877 krooni, millest 57 008 krooni moodustas ?muu ühekordne lisatasu?. Mitte just vähe teenis ka sama valla 13 päeva ametis olnud vallavanem Meelis Rosenfeld ? 10 717 krooni.

1500 elanikuga Emmaste vallavanem Eller Sööl kuulub oma eelmise aasta keskmise kuusissetulekuga 13 000 krooni klubisse, mis on kolm Hiiumaa keskmist kuupalka. Emmaste abivallavanem Eve Kustala ei pea vallajuhtide palku kohaliku palgatasemega võrreldes ülemäära suureks. ?Kui meil on mõnda spetsialisti ikka väga vaja, siis tulevad mängu lisatasud,? ütleb ta.

Pala vallavanem Kalev Kurs sõnab, et vallajuhtide palgad peaksid olema seotud valla rahvaarvu ja eelarve suurusega, kuid neid reegleid ei saa päris üheselt võtta. ?Ikkagi tuleb arvestada seda, kui tegija vallavanem on, mõnes väiksemas vallas näiteks võib ta olla ainuke inimene, kes projekte välja mõtleb,? räägib Kurs, kelle eelmise aasta keskmine kuu sissetulek oli 9900 krooni. ?Siingi on vallavanemaks tahtjaid küll, eks meelitab ka kohalikust foonist kõrgem palk ja vallavanema nimetus.?

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ei oska arvata, milline võiks olla koefitsient vallavanema palga ja valla majandusliku seisu vahel. ?Reaalsustaju võiks ikka säilida,? ütleb ta, kuuldes, et mõnes omavalitsuses kulub kümnendik maksutulust vallajuhi palgal pidamisele.