Ametiühing soovib, et riik valiks tupikusse viiva tee

27. aprill 2001, 00:00

Ametiühingud soovivad tõsta alampalka ja pakuvad kaks võimalust: konkreetsete kasvuprotsentide rakendamine või palgavalem, mille järgi hakkab palgatõus sõltuma tarbijahinnast ja majanduskasvust.

Äripäeva hinnangul ei ole vaja kehtestada töötasu määramiseks mingit valemit, sest see oleks majanduse arengu seisukohast tupiktee valimine. Kõige parem töötasu reguleerija on piirangute ja moonutusteta tööjõuturg ja seetõttu tuleks alampalk kaotada.

Alampalk soodustab ebaefektiivsust. Näiteks kui tegemist on müügitöö tegijaga, kellele makstakse tasu tehtud töö tulemuslikkuse järgi, siis on tööinspektsiooniga konfliktide vältimiseks targem maksta töötajale alampalka ja töö tulemustest sõltuvalt lisatasu. Mitmed töötajad aga alampalgaga rahulduvadki. Mida suurema osa moodustab alampalk keskmisest palgast, seda enam tekib töötajaid, kes ei soovigi paremini töötada.

Veelgi hullem idee on siduda palgakasv inflatsiooniga. Palgatõus ise genereerib inflatsiooni ja taolise valemiga tekitab ametiühing surnud ringi, kus inflatsioon kergitab palku ning see omakorda kiirendab hinnatõusu.

Ametiühingud väidavad alampalga järsu tõstmise toetuseks, et see aitab vähendada vaesust. Maksuameti andmetel sai möödunud aastal alampalka umbes 17% töötajatest. Vaesuse vähendamisest saavad kasu ka ettevõtjad, sest kohaliku turu ostuvõime suureneb.

Teine toetav argument on tööpuuduse vähenemine. Kuna praegu on alampalk 1600 krooni kuus, siis ei ole paljud inimesed huvitatud tööl käimisest ja lepivad töötu abiraha ning juhutöödega. Eriti need, kes sobivat tööd kodukohas ei leia ja peavad teenitavast palgast osa kulutama transpordile.

Alampalga tõusu toetav põhjendus on ümbrikupalkade vähenemine. Paljud alampalga saajad saavad ka ümbrikupalka. Kui alampalk tõuseb, siis legaalne sissetulek suureneb ja see toimub musta palga arvelt.

Need kolm argumenti tunduvad esmapilgul veenvad, kuid vajuvad kokku nagu kaardimaja. Ümbrikupalga maksmine ei vähene, vaid tekib rohkem musta tööjõudu. Registreeritakse end töötuna, aga tegelikult tehakse vana tööd edasi. Alampalga tõus ei kaota ebavõrdsust sissetulekute osas ega vähenda tööpuudust, sest lööb segi kogu tööjõuturu. Kui madalama kvalifikatsiooni ja tööpanusega inimese palk kiires tempos tõuseb, siis hakkavad alampalgast kõrgemat palka saavad töötajad põhjendatult nõudma palgatõusu. Lõpptulemuseks on tööjõukulude üldine kasv. Kuna kiireneb ka inflatsioon, siis kallinevad teised tootmissisendid ning ettevõtete ja kogu majanduse konkurentsivõime väheneb. Eriti valusalt lööb see eksportööre, sest neil ei ole võimalik välisturul oma toodete hinda samas tempos tõsta.

Eksportöörid vähendavad töökohti, allhanke tegijad panevad uksed kinni ja tööpuudus suureneb. Siis hakkab ametiühing nõudma töötu abiraha suurendamist, seda aga on raske täita, sest maksumaksjaid on jäänud vähemaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:25
    Otsi:

    Ava täpsem otsing