Suurema liikumisvabaduse annab ruumide rentimine

Veronika Ilsjan 30. aprill 2001, 00:00

Ruumide sagedane vahetamine ei ole otstarbekas, kuna asukoha sissetöötamine võtab aega. Mõistlik oleks lähtuda põhimõttest ?nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik?, kuna iga liigne ruutmeeter ja lisamugavus tähendab ülearuseid püsikulusid.

Kõigepealt tuleb selgeks teha firma vajadused: kui suurt pinda vajatakse ja kus see asuda võiks. Viimane sõltub firma iseloomust.

Pinna suurus. Vajaliku pinna suurus sõltub ettevõtte tegevuse spetsiifikast, eriti müügi- ja tootmispinna puhul (kauba või toote suurus, ladustamise vajadus, müügistrateegia jms). Kontoripinna korral sõltub suurus eelkõige töötajate arvust.

Arenenud riikides arvestatakse keskmiselt 10?20 ruutmeetrit töötaja kohta. Eksklusiivsemal esinduskontoril või ?headel aegadel? võib pinnakasutus olla ka suurem. Kokkuhoidlikud Eesti ettevõtted saavad sageli hakkama ca 5?8 ruutmeetriga töötaja kohta.

Asukoht. Rusikareegel asukoha valikul on ? mida suurem pind, seda odavam asukoht tuleks valida. Ja vastupidi ? mida odavam asukoht, seda vähem peab mõtlema pinna suurusele ja seda mugavamalt saab ennast tunda.

Seisukord. Ruumide nõutava kvaliteedi määravad ära samad tegurid, mis asukohagi ? klientuur, maine, tööstiil jne. Lisaks ruumide tehnilisele seisukorrale on kindlasti olulised ka hoone välisilme, ligipääs kasutatavale pinnale ja pakutav haldusteenus.

Raske on öelda, kui palju seisukord hinda mõjutab, aga ka Eestis kehtib järjest rohkem seaduspärasus mida parem (kallim) asukoht, seda parem (kallim) seisukord.

Ettevõttele asukohta valides tuleb põhjalikult läbi kaaluda oma võimalused ning seda arvestusega viiele aastale, mis on keskeltläbi hinnatud ruumide kasutusajaks.

Kui palju maksta? Rendipinna kasutamise eest makstav tasu on vaid üks paljudest tegevuskuludest. Rusikareeglit rendikulude osakaalu kohta käibest ei ole, kuid orienteeruvaks suurusjärguks on 5?10%. Rendikulude suurus sõltub firma spetsiifikast, tööstiilist, kuid ka paljudest muudest asjaoludest, näiteks müügistrateegiast.

Pilkupüüdvaid tasse-kruuse disainival ning tootval ettevõttel on valida paljude alternatiivsete asukohtade vahel. Kaks hinnatasemelt äärmuslikku varianti on:
? kallis müügipind, mille põhieeliseks on klientide lähedus (renditasu Tallinna vanalinnas 200?300 kr/m²/kuus),
? odav tootmispind linna ääres, millega kaasnevad suuremad kulutused toote turustamisele (renditasu 40?60 kr/m²/kuus).

Rentida või omada? Kindlasti tasub ka pinna omamise võimalust kaaluda, kuid üldjuhul on otstarbekam otsustada rentimise kasuks.

Tasse-kruuse tootva ettevõtte näite puhul, kus stardiraha on 0,5 miljonit krooni, ei oleks pinna ostmine kuigi mõistlik ? laenurahata võib kogu raha kinnisvara peale kuluda.

Väga olulise tähtsusega on ka rendilepingu tingimused. Lohakalt koostatud leping või sellega põhjalikult tutvumata jätmine võib hiljem rentnikule palju sekeldusi kaasa tuua ning enamasti rüüstavad need niigi õhukest rahakotti.

Renditasu. Renditasust rääkides peetakse tavaliselt silmas n-ö baasrenti, millele tavaliselt lisanduvad veel mingid rentniku poolt makstavad kulud ja käibemaks. Kahjuks ei ole Eesti turul veel väga selgeid rendistandardeid välja kujunenud, seega võib renditasu sisaldada erinevaid kuluartikleid ja erinevate pakkumiste puhul tuleks sellele kindlasti tähelepanu pöörata.

Rendilepingusse oleks nutikas sisse kirjutada n-ö kulustopp ehk maksimaalne summa, milleni rentnik kohustub jooksvaid kulusid katma. Sellisel juhul oleks kulude tõusu risk omanikuga jagatud ning nende kulude osas, mida rendileandja saab kontrollida (nt halduskulu), on omanikul surve efektiivsele majandamisele.

Allolevas tabelis esitatud renditasude näol on tegemist netorendiga ehk rendiga, millele lisanduvad jooksvad mõõdetavad kulud ja käibemaks. See on üks levinumaid viise rendis kokkuleppimiseks. Rentniku kanda jäävad siis lisaks kulud kütte, elektri ja vee eest (kokku ca 10?30 kr/m²/kuus) ning sidekulud. Peale selle võidakse kaasaegsetes hoonetes pakkuda mitmeid lisateenuseid, nagu näiteks koristus, reklaam vms.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing