Riik andis raudtee erastamisel Baltic Rail Servicese?ile võimaluse nõuda erastamisagentuurilt kahjunõuete korvamiseks kokku üle 350 miljoni krooni, millele lisandub veel lubadus keskkonnakahjustuste korvamiseks, kirjutab Postimees.
Postimehe andmetel võttis erastamisagentuur (EEA) raudtee ostu-müügilepinguga kohustuse moodustada 50 miljoni kroonine reservfond.
Fond luuakse korvamaks BRSi võimalikku kahju seoses Eesti Raudtee poolt viie Vene päritolu kasutatud veduri ostmisega. Vastavalt äriplaanile soovib BRS tuua kasutatud vedurid Põhja-Ameerikast ja Vene vedurid raskendaksid nende äriplaani teostamist.
BRS nõuab Vene päritolu vedurite edasimüüki või liisimist ning sellisel puhul võib ettevõte saada kahju vedurite ostu- ja edasimüügihinna erinevusest. Vene veduritehing läheb Eesti Raudteele maksma ligikaudu 124 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reservfond peab tagama BRSi kahjunõuete tasumise kuni 10 pangapäeva jooksul. Riik saab võimalikke nõudeid protestida alles pärast maksmist. Kokku annab riik veduritega seonduvaid tagatisi 100 miljoni krooni ulatuses.
Samuti võtab riik osalise vastutuse pankrotistunud Valga Külmvagunite Depoo (VKD) Eesti Raudtee vastu suunatud kahjunõude osas. VKD kogu nõue ulatub ligi 195 miljoni kroonini. Ekspertide hinnangul on VKD-l siiski väga keeruline kohtu kaudu raha välja nõuda.
Riik kohustub BRSile tasuma ka Eesti Raudtee endiste ja praeguste töötajate üle miljoni krooni ulatuvad nõuded. Nõukogu liikmete ja juhtkonna võimalike nõuete katteks kohustub riik maksma kuni kaks miljonit krooni inimese kohta, kuid kokku mitte rohkem kui viis miljonit krooni.
Veel võtab riik kohustuse tasuda BRSile võimalik kahju seoses tulumaksuvaidlusega vaguni kasutamise tasu osas. See nõue Eesti Raudtee vastu ulatub 50 miljoni kroonini.
Et küsimusi seoses erastamislepinguga on rohkemgi kui riigi tagatised, ei suutnud Eesti Raudtee nõukogu eile otsustada, kas kohustada raudtee juhatust allkirjastama erastamisleping või mitte.