Ameerika Ühendriikide majandusraskused jätkuvad

Reedel kaubandusministeeriumi poolt teatavaks tehtud USA statistika järgi kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) esimeses kvartalis loodetud 2% asemel 1,3%, mis tähendab, et keskpanga viis järjestikust intressialandamist ei ole jõudnud sellele positiivset mõju avaldada.

Esmakordselt kolme kuu jooksul majandusele hinnangu andnud keskpanga president ütles neljapäeva hilisõhtul New Yorgi majandusklubis kõneldes, et majanduses on mitmeid ebakindlust tekitavaid tegureid ning et olukorra halvenemise vältimiseks tuleb rakendada uusi majanduspoliitilisi abinõusid. Majanduskasvu raugemisele viitavad tema sõnul firmade kahanenud laovarud, vähenenud investeeringud, ka infotehnoloogiasse, ja kasumid, aga samuti tarbijate ebakindel tulevikuusk. Näiteks tähtis tarbimisindikaator ? uute majade müük ? kahanes aprillis 9,5%, mis on suurim langus pärast 1997. aasta aprilli.

Erinevalt Euroopast ei ole keskpanga andmeil USAs inflatsioonisurvet. Turgude jaoks, kelle arvates Greenspan oli seni intressialandamistega venitanud, oli see positiivne sõnum ja suurendas nende usku keskpanga agressiivse intressipoliitika jätkumisse.

Et keskpank on alandanud peamist baasintressi, üleöölaenude intressi sel aastal juba 250 baaspunkti võrra, tehes seda peamiselt 50 baaspunkti kaupa, siis ei usu paljud analüütikud, et alandamine võiks praeguselt 4% tasemelt samas tempos jätkuda. Nimelt valitseb kartus, et majanduse toibudes võivad suured intressikärped liigselt hoogustada inflatsiooni.

Financial Timesi teatel on ökonomistide jaoks seni vastamata küsimusteks, millal hakkavad taas kasvama firmade kasumid ja investeeringud ning kui suureks paisub töötus, kas kodumajapidamiste nõudlus nõrkeb enne, kui majandus jälle jalad alla saab, ning millal suudab maailma suurim majandus taastada oma viimaste aastate stabiilselt suure majanduskasvu.

Edaspidi peaks USA tarbimisele kaasa aitama olulised maksukärped, mille USA Kongress laupäeval heaks kiitis. Esindajatekoja ja senati esindajad saavutasid reede hilisõhtul kokkuleppe president George W. Bushi soovitatud maksude vähendamises. Kompromissiks kujunes 24 705 miljardi krooni suurune maksude vähendamine algselt pakutud 29 280 miljardi asemel. See saab teoks 11 aasta jooksul. Kõige enam võidavad rikkad, sest kõrgeimat tulumaksu määra alandatakse seniselt 39,6 protsendilt 35-le.

Ehkki Bush saavutas maksude alal võidu, sai ta samal ajal ka valusa kaotuse, kui tema suurtele maksukärbetele vastu olnud vabariiklasest senati liige James Jeffords otsustas erakonnast lahkuda ja jääda sõltumatuks. Edaspidi on ta mitmetes küsimustes lubanud hääletada demokraatide poolt. Jeffords oli soovitanud makse kärpida neljandiku võrra vähem ja suunata saadav raha põhiliselt haridusele ja tervishoiule.

Jeffordsi ärahüppamise tagajärjel kaotavad vabariiklased esmakordselt pärast 1994. aastat kontrolli senati üle häälte vahekorraga 49:50. Seda peetakse tõsiseks löögiks president Bushile, kelle plaanitavad muudatused võivad edaspidi senatis takerduda.