- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,08%39 710,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,54
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,08%39 710,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ameerika Ühendriikide majandusraskused jätkuvad
Reedel kaubandusministeeriumi poolt teatavaks tehtud USA statistika järgi kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) esimeses kvartalis loodetud 2% asemel 1,3%, mis tähendab, et keskpanga viis järjestikust intressialandamist ei ole jõudnud sellele positiivset mõju avaldada.
Esmakordselt kolme kuu jooksul majandusele hinnangu andnud keskpanga president ütles neljapäeva hilisõhtul New Yorgi majandusklubis kõneldes, et majanduses on mitmeid ebakindlust tekitavaid tegureid ning et olukorra halvenemise vältimiseks tuleb rakendada uusi majanduspoliitilisi abinõusid. Majanduskasvu raugemisele viitavad tema sõnul firmade kahanenud laovarud, vähenenud investeeringud, ka infotehnoloogiasse, ja kasumid, aga samuti tarbijate ebakindel tulevikuusk. Näiteks tähtis tarbimisindikaator ? uute majade müük ? kahanes aprillis 9,5%, mis on suurim langus pärast 1997. aasta aprilli.
Erinevalt Euroopast ei ole keskpanga andmeil USAs inflatsioonisurvet. Turgude jaoks, kelle arvates Greenspan oli seni intressialandamistega venitanud, oli see positiivne sõnum ja suurendas nende usku keskpanga agressiivse intressipoliitika jätkumisse.
Et keskpank on alandanud peamist baasintressi, üleöölaenude intressi sel aastal juba 250 baaspunkti võrra, tehes seda peamiselt 50 baaspunkti kaupa, siis ei usu paljud analüütikud, et alandamine võiks praeguselt 4% tasemelt samas tempos jätkuda. Nimelt valitseb kartus, et majanduse toibudes võivad suured intressikärped liigselt hoogustada inflatsiooni.
Financial Timesi teatel on ökonomistide jaoks seni vastamata küsimusteks, millal hakkavad taas kasvama firmade kasumid ja investeeringud ning kui suureks paisub töötus, kas kodumajapidamiste nõudlus nõrkeb enne, kui majandus jälle jalad alla saab, ning millal suudab maailma suurim majandus taastada oma viimaste aastate stabiilselt suure majanduskasvu.
Edaspidi peaks USA tarbimisele kaasa aitama olulised maksukärped, mille USA Kongress laupäeval heaks kiitis. Esindajatekoja ja senati esindajad saavutasid reede hilisõhtul kokkuleppe president George W. Bushi soovitatud maksude vähendamises. Kompromissiks kujunes 24 705 miljardi krooni suurune maksude vähendamine algselt pakutud 29 280 miljardi asemel. See saab teoks 11 aasta jooksul. Kõige enam võidavad rikkad, sest kõrgeimat tulumaksu määra alandatakse seniselt 39,6 protsendilt 35-le.
Ehkki Bush saavutas maksude alal võidu, sai ta samal ajal ka valusa kaotuse, kui tema suurtele maksukärbetele vastu olnud vabariiklasest senati liige James Jeffords otsustas erakonnast lahkuda ja jääda sõltumatuks. Edaspidi on ta mitmetes küsimustes lubanud hääletada demokraatide poolt. Jeffords oli soovitanud makse kärpida neljandiku võrra vähem ja suunata saadav raha põhiliselt haridusele ja tervishoiule.
Jeffordsi ärahüppamise tagajärjel kaotavad vabariiklased esmakordselt pärast 1994. aastat kontrolli senati üle häälte vahekorraga 49:50. Seda peetakse tõsiseks löögiks president Bushile, kelle plaanitavad muudatused võivad edaspidi senatis takerduda.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele