Variatsioonid Euroopa teemal

Jooksev nädal lisas debatti Euroopa Liidu tuleviku üle Prantsusmaa peaministri ning Euroopa Komisjoni presidendi hääle. Üksmeelt on Lionel Jospini ja Romano Prodi avaldustes sedavõrd, et aeg on täpsustada liikmesriikide koostöö sisu ja bloki poliitilised eesmärgid.

Olulisim Jospini programmkõnes oli toetus Euroopa Liidu kui riikide liidu ideele. Sellega läheb Prantsusmaa vastuollu kantsler Gerhard Schröderi nägemusega Saksamaa laadsest föderaalriigist ja on lähemal Briti peaministri visioonile ?supervõimust, kuid mitte superriigist?.

Sisu poolest toetab Jospin enam Saksamaa seisukohti, pooldades erinevalt minimalistlikest brittidest omavahelise koostöö süvendamist. ?Euroopa ei pea olema kõigest veel üks turg üleüldise globaliseerumise meres,? ütles Jospin, rõhutades, et ?Euroopa on eelkõige poliitiline ettevõtmine?.

Erilist furoori põhjustasid valimispalavikus Suurbritannias, kus opositsiooni põhiratsu on euroskepsis, üleskutse ühtlustada blokis ettevõtete maksustamine ning töötajate õiguste garantiid. Viimane tähendaks rohkem võimu ametiühingutele ja kitsendusi töötajate vallandamisel. Eht-prantslaslikult kutsus Jospin üles kaitsele USA meelelahutustööstuse ning vaba turu ?äärmuste? eest. Jospin toetas ühtset valitsust eurotsooni majanduspoliitika koordineerimiseks ja Euroopa konstitutsiooni ideed.

Jospini mudelile esitas ?vastulause? Romano Prodi, kes kaitses praegust ?kommuuni põhimõtet?, kus põhiroll liikmesriikide seisukohtade ühtlustamisel on Euroopa Komisjonil. Sellega toetab Prodi Saksa liini tugevatest institutsioonidest, mille poolt on ka Soome, Belgia ja Luksemburg. Prantsusmaa seisukohad on lähemal Rootsile ja Suurbritanniale, kes tahavad rohkem iseseisvust.

Konsensus valitsevas arvamuste rägastikus peaks kujunema sedamööda, kuidas läheneb 2004. a, mil debati tulemused uues ELi lepingus fikseeritakse ning kuidas valimised ELi suurriikides mööda saavad.