Loomisel Eesti suurim aktsiaselts

Rahandusministeeriumi asekantsler Enn Teimann sõnas, et tänavu kevadel avalikustatud Riigi Kinnisvara ASi loomise põhiidee on jäänud samaks ka pärast kooskõlastusringi ministeeriumides.

Suurem osa praegu riigiasutuste omanduses ja halduses olevast kinnisvarast antakse üle Riigi Kinnisvarale, kes muutub sadade büroo- ja muude hoonete omanikuks ning hakkab sealseid pindu rentima, valdavalt riigiasutustele. Kui vaja, siis ka neid hooneid renoveerima või hoopis uusi ehitama.

Esialgse kava järgi võivad erandi moodustada üksnes spetsiifilised kultuuri- ja haridushooned ? teatrid, muuseumid, koolid jms. Samuti mõned kaitseotstarbelised rajatised või ka riigi sümboolikaga seotud hooned ? presidendiloss, Toompea loss, valitsushoone.

?Riigi Kinnisvara vaateväljast jääb välja ilmselt ka avalik-õiguslike institutsioonide kinnisvara, kuid seegi oleneb nende endi soovist,? ütles Teimann.

Kui valitsus langetab positiivse otsuse ning kõik vajalikud toimingud ? asutamisdokumentide notariaalne vormistamine, nõukogu määramine ja juhatuse valimine ? saavad tehtud, alustatakse Riigi Kinnisvara ASi omaniku esindajaks jääva rahandusministeeriumi hoonete üleandmisega veel sel aastal.

Enn Teimanni kinnitusel on rahandusministeeriumi valduses olevate Tallinnas asuvate hoonete inventeerimise ja hindamisega juba ühele poole jõutud. Näiteks ministeeriumi peahoone Suur-Ameerika tänavas on hinnatud 60 miljoni krooni kanti. 14korruselises hoones on küll enam kui 10 000 ruutmeetrit pinda, kuid maja ise vajab vaatamata renoveerimisele täiendavaid investeeringuid.

Kokku on rahandusministeeriumi haldusalas üle 160 kinnisvaraobjekti, seejuures näiteks maksuameti ja tolliameti allstruktuurid paiknevad üle Eesti.

Rahandusministeeriumi kava kohaselt antakse kõik hooned Riigi Kinnisvarale üle valitsuse otsusega. Ja iga uue objekti lisamisega kasvab ka Riigi Kinnisvara aktsiakapital, ulatudes lõpuks ilmselt miljarditesse kroonidesse.

?Riigi Kinnisvara hakkab aga tegelema ka uute büroohoonete rajamisega, mis arvatakse siis juba ettevõtte vara, mitte enam aktsiakapitali hulka,? selgitas asekantsler.

Rahandusministeeriumi arvates peab Riigi Kinnisvara loomine vähendama ka finantssurvet riigieelarvele. ?Kui ettevõte käivitub ja ta saab hästi majandatud, siis ilmselt tekib hoopis ministeeriumide surve Riigi Kinnisvarale,? lootis Teimann, kelle sõnul on oma objektide üleandmisest enim huvitatud justiitsministeerium.

Poliitilise otsuse kohaselt asutakse pärast rahandusministeeriumi vara üleandmist või paralleelselt sellega hoopis siseministeeriumi hoonete, sealhulgas politseihoonete hindamisele ja üleandmisele, millele järgneb nende renoveerimine või ka uute hoonete ehitamine.

?Kui riigiasutus leiab, et Riigi Kinnisvara pakutav pind on liiga kallis, võib ta kuulutada välja riigihanke uute rendipindade leidmiseks, milles kindlasti ka Riigi Kinnisvara osa võtab,? ütles Teimann.

Rahandusministeeriumi asekantsleri kinnitusel on pangad tundnud juba elavat huvi loodava Riigi Kinnisvara ASi tegevuse, hoonete ehitamise ja renoveerimise rahastamise vastu.