Likvideeri infopuudus keset infouputust

Tänapäeval ei saa teha otsuseid informatsiooni omamata. Mõelgem korraks olukorrale, kus tuleb langetada mõni strateegiline või taktikaline otsus. Kas valitseb infopuudus või infouputus? Või leiate end olevat hoopis infopuuduses keset infouputust?

Infouputus on kerge tekkima, sest juba ainuüksi oma tegevusega toodab iga firma või organisatsioon hulgaliselt talletamist ja analüüsimist vajavat infot: müüginäitajad, finantsnäitajad, turu- ja kliendiuuringute ning toimunud reklaamikampaaniate andmed (aeg ja panused, kasutatud meediad jne).

Samas ? mis toimub firmades esmaspäevastel nädalakoosolekutel? Suure tõenäosusega on käibenumber ainus turunduslik näitaja, millest räägitakse ja mille arengut pidevalt jälgitakse.

Infopuudus keset infouputust tekib imelihtsalt, sest erinevate andmeallikate koondamine ühtsesse infosüsteemi on aega ja oskusi nõudev ülesanne. Tegeleda tuleb andmetega, mida talletatakse erinevates formaatides (Excel, Access, FoxPro, Word vms), aegread on erineva ajalise intervalliga (igapäevased müügiandmed ning kord aastas läbiviidava kliendirahulolu uuringu andmed) ja olemuselt erinevat tüüpi (arvud, pildid, tekstiinfo).

Ideaalis peaks turunduslik infosüsteem pakkuma otsustajale:

ülevaadet oluliste turunduslike näitajate aegridadest;võimaldama leida erinevate näitajate vahelisi seoseid (nt seose müügimahu ja reklaamipanuse, müügi ja konkureeriva toote hinnamuutuste, müügi ja tarbijarahulolu või brändi tuntuse vahel. Jäätiseturul lisaks ka müügi ja päevase õhutemperatuuri vahel);prognoose tulevikuks ehk võimalust erinevate stsenaariumide läbimängimiseks (nt mis juhtub meie müügiga, kui konkurent langetab hinda, kuid meie mitte; millised on müügi ja kasumi riskid juhul, kui ilmastikuolud osutuvad ebasoodsateks).

Andmebaaside info on võimalik koondada ühte terviklikku infosüsteemi, mis võimaldab neid koos analüüsida ning saada soovitud lisaväärtus turunduslike otsuste langetamiseks.

Infosüsteemi loomise või korrastamise tööetapid võiksid olla järgmised:

tuleks kaardistada infovajadus ja olemasolevad või ligipääsetavad andmebaasid ehk millist infot on otsustusteks vaja: kas see on olemas või kui ei, siis millistest allikatest on võimalik seda saada.

Kindlasti on oluline võrreldavate andmete saamine konkurentide turundustegevusest.

vali igast andmebaasist n-ö kriitilised indikaatorid, mis oleksid omavahel sisuliselt seotud ning mille jälgimine ajas on analüüsi seisukohalt mõttekas.

Näiteks:

a) firma müügi- ja finantsarvestus ? müügiandmed koguselises ja rahalises vääringus, kasumi ning kulude arvestus;b) andmed kogu turu kohta (nt jaekaubanduse inventuuri uuringud) ? teie ja konkurentide turuosa ja jaotusnäitajad, jaehinnad;c) meediamonitooringu andmed ? kes, millal, kus, mida, millises rahalises vääringus on oma tooteid meedias reklaaminud;d) tarbijauuringutest ? teie ja konkurentide brändide tuntus, maine, ostjaskonna ulatus, ostude sagedus, lojaalsus, rahulolu, reklaami märkamine jms.

Jälgi, et (loodav) infosüsteemi tarkvara (või kasutatav töökeskkond) võimaldaks liita erinevas formaadis andmeid (arvulisi, tekstilisi, pildilisi) ja andmeid erineva intervalliga aegridadest (nt nii päev kui ka vajadusel aasta).

Pea silmas, et loodav infosüsteem tegelikult ka kergendaks teie tööd (peaks olema lihtne kasutada) ja annaks seni tehtule lisaväärtust, pakkudes palju erinevaid statistilise analüüsi võimalusi ja andmete esitusviise (tabelid, joonised, slaidid).

Autor: Esta Kaal