- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sangar alustab rätsepatööstusega
Sangar tuleb turule omanäolise ettevõtmisega, hakates rõivaid looma koos kliendiga. Tootmine peaks täielikult ümber kujundatud olema järgmise aasta kolmandaks kvartaliks.
?Omanikud on veendunud, et uus kaubamärgikontseptsioon, mis baseerub teenindamisel, on edukas,? ütles Sangari juhatuse esimees Jaan Kallas, tutvustades järgmise viie aasta arenguplaane. ?Koos kliendiga kujundame tegumoe ja õmbleme valmis paraja suuruse,? kirjeldas Kallas ettevõtte uut väljundit.
Esimese uuenäolise kaupluse avab Sangar juba augustis Tartu Lõunakeskuses. Tallinlased saavad teenusega tutvuda kõigi eelduste kohaselt alles detsembris.
Loomulikult kujuneb spetsiaalselt kliendile valmistatud riietusese kallimaks, kuid ettevõtte juhi kinnitusel jääb see kindlasti umbes 40 protsendi võrra madalamaks kui rätseparõivas. ?Praegu on veel raske seda hinnasuhet öelda, aga ilmselt kujuneb see 15-20 protsenti kallimaks kui vabrikutoodang,? prognoosis Kallas. ?Kujundlikult öeldes, me ei hakka valmistama Jaguare, vaid Forde, mida inimesed endale lubada saavad.?
Konkureeriva rõivatöösturi Klementi juhatuse esimehe Madis Võõrase sõnul on tegemist ammu äraproovitud ideega. ?Juba nõukogude ajal tegi Lembitu poolfabrikaate, pool ülikonda tehti valmis ning varrukad ja hõlmad õmmeldi hiljem iga konkreetse kliendi järgi,? rääkis Võõras. ?See idee õnnestuks vaid siis, kui on taga heal tasemel CAD/CAN-tehnoloogia. Siis oleksid nad pioneerid.?
Rõivatööstuses kasutatav CAD/CAN-tehnoloogia (computer aided design/computer aided manufacturing) võimaldab kiiresti arvutis disainida riietuseseme, mille lõike valmistab robot sisestatud mõõtmete järgi. Võõrase sõnul ei saa mõtet originaalseks pidada ja läänes seda palju ei kasutata. ?Potentsiaalne tarbijaskond ei ole ilmselt suur,? ütles Võõras pidades ohuks säärasel ettevõtmisel turu suurust.
Sangari juhi Jaan Kallase sõnul on teenindusettevõtte eeliseks moeateljeede ees laiemad võimalused ning suurem materjalide valik.
Moedisainer Tiina Talumees ütles, et see võib puudutada kõige rohkem igapäevarõivaste valmistajaid. ?Meie oleme küll rohkem orienteeritud pidulike rõivaste valmistamisele ja selles osas nad meiega konkureerida ei saa.?
Lisaks uuele kaubamärgile, mille väljatöötamiseks on Sangaril allkirjastamisel leping ühe nõustamisfirmaga, laiendab ettevõte turgu Ukrainasse, Poola, Venemaale, Taani ja Norrasse.
?See, kas hakkame välisturgudel tegutsema edasimüüjate või oma kaupluste kaudu, selgub oktoobris, kui paneme paika konkreetse tegevuskava,? ütles Kallas. Ka uude ettevõtmisesse plaanitav investeerimismaht, mis kaasneb kogu tootmistehnoloogia ümbertöötamisega, selgub sügisel.
Sangari kontserni kuuluvad õmblusfirmad AS Sangar ning AS Sangar Valga Vabrik ja jaekaubanduskett Sangar Kaubanduse OÜ. Viimase eesmärgiks on aastani 2005 avada igal aastal 5?7 kauplust kümnes riigis.
Sangari kontserni netokäive oli möödunud aastal 75,2 miljonit krooni, selle aasta esimeses kvartalis aga 24,4 miljonit. Esimeses kvartalis kasvas ettevõtte puhaskasum 1,5 miljoni kroonini, möödunud aastal teeniti kokku 6,8 miljonit krooni puhaskasumit.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele