Palgaseaduses mõned olulised muudatused

11. juunil jõustunud palgaseaduse muutmise seadus tõi seadusesse mõned olulised ja mõned vähem olulised muudatused:

meeste ja naiste võrdse töötasustamise põhimõtte rakendamine. Seadus keelab kehtestada meestele ja naistele sama või võrdväärse töö eest erinevad palgatingimusi.

Töötaja tööle võtmisel on tööandja kohustatud teda teavitama võrdse töötasustamise õiguslikust regulatsioonist. Kui töötaja leiab, et tööandja ei ole kinni pidanud võrdse töötasustamise põhimõttest, on viimane kohustatud tõendama, et eeliste seadmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest;

palga koosseisus on nüüdsest lisaks põhipalgale, seaduses ettenähtud lisatasudele ja juurdemaksele ka preemia, mille maksmise otsustab tööandja ühepoolse otsusega;

palgatingimuste, s.o palgamäär, lisatasud ja juurdemaksed, samuti palga arvutamise viis ja palga maksmise kord ning muutmine võib nüüd toimuda ainult poolte kokkuleppel;

tööandjal tuleb loobuda loonuspalga maksmisest, kuna seadus näeb ette palga arvutamise ja maksmise ainult rahas;

rasedale nähakse ette keskmise palga maksmine ajal, mil ta viibib arsti otsuses näidatud ajal sünnituseelsel läbivaatusel;

töötajal on endiselt õigus otsustada, kas ta soovib palga maksmist töökohas või kantakse palk või selle osa töötaja kirjaliku avalduse alusel üle töötaja osutatud pangakontole. Küll aga tuleb palk üle kanda palgapäeval. Ülekandmise kulud kannab tööandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

kehtetuks on tunnistatud säte, mille kohaselt oli tööandja kohustatud väljaspool töötamiskohta tööülesandeid täitva töötaja palga üle kandma tööülesannete täitmise koha pangaasutusse;

töötaja palgast kinnipidamiste loetelust on välja jäetud alimendid, kohtu-, haldus- või distsiplinaarkorras määratud trahvid ja summad teisele isikule terviserikke või toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna need kuuluvad kinnipidamisele loetelus ettenähtud muude seadustega ettenähtud summade hulka;

seaduse muudatus annab tööinspektsioonile pädevuse teostada riiklikku järelevalvet. Tööinspektsiooni juhatajal ja tööinspektoril on õigus teha ettekirjutusi seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise korral, samuti kontrollida ettekirjutuse täitmist;

tööandjal on õigus vaidlustada tööinspektori ettekirjutus esitades 10 kalendripäeva jooksul kaebuse tööinspektsiooni juhatajale või halduskohtule. Kaebus vaadatakse läbi ühe nädala jooksul ning tehakse otsus, kas jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada. Kaebuse esitajal on õigus otsus vaidlustada halduskohtus.