Riigi Maainfosüsteem võimaldab online infot maa kohta

Digitaalne aluskaartkoos teemakihtide- ja päringumootoritega asub <#Maa-ameti koduleheküljel=http://www.maaamet.ee>.

'Uue, kaardiinfol põhineva, maainfosüsteemi väljatöötamiseks on kulunud aastaid ning selle kallal on lisaks Eesti infotehnoloogidele ja geoinformaatikutele vaeva näinud ka paljud välisriikide tippspetsialistid', märkis Riigi Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur.

Esialgu saab avaliku teenuse raames otsida konkreetset katastriüksust kas numbri või nime järgi, vaadelda katastriüksuse piire ka riigi põhikaardil või ortofotode alusel. Juba lähitulevikus annab päring vastuse ka selle kohta, milline on konkreetse katastriüksuse mullastik, juriidiline staatus jne. Katastritöötajatele ja maamõõtjatele saab infosüsteem olema mitmeid funktsioone täitvaks töövahendiks.Riigi Maainfosüsteemi loomisel osalenud ASi Datel juhatuse esimehe Urmas Kõlli sõnul võimaldab uus infosüsteem endaga liita tehniliselt hulgaliselt teenuseid, mille järgi riigis parasjagu nõudlus valitseb. 'Millised teenused muudetakse avalikuks on aga juba mitte tehniline vaid poliitiline otsus,' tõdes Kõlli. Näiteks on infosüsteemi abil tulevikus võimalik looduses ringi reisival isikul esitada läbi Interneti või WAP telefoni päring selle kohta, kelle maal ta parasjagu viibib, millised on maaüksuse täpsed piirid, milline on maakasutuse sihtotstarve, jne. Täpse info kättesaadavus online`s võtab maaga spekuleerijatelt võimaluse oma kliente petta, sest igaühel on võimalus ise järgi kontrollida, kas ostetav maa ikka vastab kirjeldatud parameetritele või mitte.Riigi Maainfosüsteem on peaministri nõuniku Linnar Viigi sõnul baasinfosüsteemiks, millega saab hakata tulevikus liitma ka teisi valmivaid infosüsteeme. 'Kogu Eestimaa ja sellel asuvate maaüksuste elektroonse kaardistamise näol on tegemist väga suure sammuga paljuräägitud e-riigi suunas,' lausus ta.Riigi Maainfosüsteemi väljatöötamist alustati 1995 aastal eesmärgiga muuta kogu maade kohta käiv informatsioon elektroonseks, turvaliseks ja kasutaja sõbralikuks. Tänaseks on süsteemi väljaehitamist finantseeritud kokku 37,7 miljoni krooniga, millest 2,1 miljonit krooni on tulnud PHARELT.