Aiatee võib rajada kivist või puust

Alustuseks tuleks vaadata, millises stiilis teed ja platsid võiks aeda sobida. Kui aed on lihtsama kujundusega, siis sobib kasutada tagasihoidlikumaid materjale. Kui tegemist on uhkema haljastusega, kõlbavad väljakutsuvamad teekatted. Igal juhul tasub mõelda ja ringi vaadata, mitte kinni haarata esimesest või kõige odavamast võimalusest.

?Meil kasutatakse näiteks liiga palju betoonkive, mis toovad aedadesse liialt halli värvi. Põhjuseks kivi odavus. Kui kodus betoonkivi kasutada, siis kindlasti niinimetatud kloostrikivi, sest me ei taha ju, et koduaed sarnaneks tänavaga,? räägib maastikuarhitekt Ülle Grishakov.

Võimalusi aiateede rajamiseks on mitmeid. Tööde alustamisel tuleb aga silmas pidada, et pelgalt kattematerjalist ei piisa. Väga tähtis on pinnasetüübiga arvestamine. Kui pinnas on ebakindel, kaevatakse see rajatava tee alt vähemalt paarikümne sentimeetri sügavuselt välja ja täidetakse killustikuga. Alles siis saab paigaldada kattekivid. ?Kui võimalik, tuleks kasutada naturaalkive. Meil on levinud paekivi, millel on küll probleeme vastupidavusega, kuid lihtne hankida,? ütleb Grishakov.

Peale koduse paekivi kasutatakse Rootsist toodud kvartsiiti, mis paigaldatuna sarnaneb visuaalselt paekiviga, kuid on mustjashall ja vastupidavam. Saksamaalt tuleb meile porfüür, punast tooni teekattekivi, mille hind on kohaliku töödeldud paekiviga peaaegu võrdne. Põhjamaadest tuuakse Eestisse graniiti, mis kohapeal töödeldes muudetakse tänavakivideks, killustikuks ja ka sõelmeteks. Viimane on väikeseteraline kivipuru.

?Sõelmed on aiateede katmiseks väga head, mulle sümpaatne materjal, millele sobib ääristuseks paigaldada väikest betoonkivi, puitu ja metalli,? arvab Grishakov.

Kellele meeldib või sobib ökostiil, see võib aiateede või platside väljaehitamiseks kasutada immutatud puitu. Puitu saab paigaldada paku või liiprina peamiselt jalgteedele. Sissesõiduteedeks on puit habras. Taolised puidust jalgteed kestavad kaks-kolmkümmend aastat.

Autor: Margus Sanglepp