Lisarahata ametnik saab uue seadusega palka juurde

Justiitsministeeriumis eelmisel nädalal valminud uus avaliku teenistuse seadus toob suurima muutuse kaasa ametnike palgakorralduses.

Ametnike palk hakkab koosnema asutuse määratud ametipalgast, individuaalsest lisatasust ja tulemuspreemiast. Seda kõike hakkab määrama asutuse palgakomisjon. Palgagruppide alampalgamäärad kehtestab valitsus.

Individuaalset lisatasu võib maksta kuni poole ametipalga ulatuses ja see sõltub ametniku kvalifikatsioonist, võimekusest ja tehtud tööst. Lisatasu suurus kujuneb perioodilise hindamisvestluse tulemusena juhi ja ametniku vahel.

Uus palgakorraldus on kasulikum neile ametnikele, kes seni suuri lisatasusid ei saanud. Mõne ametniku palk võib uue korra alusel arvutatuna isegi langeda. Eelnõu järgi tuleb neile palgavahe kompenseerida.

Ametnike uue palgakorralduse peamise väljatöötaja, rahandusministeeriumi nõuniku Taavi Veskimägi sõnul võimaldab uus süsteem täpsemalt hinnata ametniku tööpanust ja individuaalseid võimeid. ?Senine praktika on näidanud, et ainult juht suudab õigesti hinnata ametniku tegelikku panust, kaugelt ja tsentraalselt ei ole see võimalik,? märgib Veskimägi.

Uus palgakorraldus peaks olema atraktiivne noortele spetsialistidele, kes tahavad saada palka vastavalt töörabamisele.

Kuu aega majandusministeeriumis töötanud avalike suhete peaspetsialist Rain Veetõusme ütleb, et senisest sootuks individuaalsem lähenemine võimaldab inimesel enesele käega vastu rinda taguda ja öelda: ma olen just nii hea.

Veetõusme märgib, et probleemiks võib kujuneda juhtide väitlusvõime. ?Kui ülemus pole hea põhjendaja, võib ta karmi komisjon ees hätta jääda ning igati tubli jatöökas ametnik ei saa tehtud töö eest väärilist tasu,? räägib Veetõusme.

Veetõusme hinnangul võivad avaliku teenistuse seaduses sätestatud piirangud ettevõtluses tegutsemisele olla põhjuseks, miks aktiivsemad ja ettevõtlikumad inimesed lõpuks riigitöölt lahkuvad. ?Noorele, ettevõtlikule ja uudishimulikule inimesele ei ole isegi riigitööl võimalik lõputult väljakutseid pakkuda,? nendib Veetõusme, kelle mõlemad vanemad teevad samuti riigitööd.

Kõik asutuse palgatingimused avalikustatakse internetis, kus on siis muu hulgas näha, millised kriteeriumid on asutuses individuaalse lisatasu maksmisel aluseks võetud.

Siseministeeriumi personaliosakonna juhi Anneli Mõtuse sõnul on uus palgakorraldus igal juhul positiivne, kuna annab hea võimaluse tasustada ja tunnustada oma tööd tõepoolest hästi tegevaid ametnikke. ?Töö tulemuslikkuse mõõtmine võib tuua ametnike poolt kaasa eriarvamusi, kuid iga ministeerium peaks ametkonnasiseselt panema paika võimalikult objektiivse hindamisskaala,? väidab Mõtus.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Maran märgib, et oluline on, mida uue palgakorraldusega soovitakse stimuleerida ? kas ametiülesannete tulemuslikku täitmist või hoopis ettevõetud lisatöö hulka. ?Põhitööle keskendumine ei peaks olema karistatav väiksema palgaga,? nendib Maran.

Majandusministeeriumi personaliosakonna juhataja Irene Metsise hinnangul kaasneb loomulikult individuaalse lisatasu ja tulemuspreemia arvestamisega subjektiivsuse moment, kuid ka praeguse palgasüsteemi juures ei saa öelda, et see täielikult puuduks. ?Tulemustasu ja individuaalse lisatasu puhul tuleb juhil vaid pisut rohkem põhjendada ja objektiivselt hinnata oma alluvate tööd,? selgitab Metsis.

Palgareformist praeguseks juba käivitunud tulemusjuhtimiseks on tänavuses riigieelarves ette nähtud 100 miljonit krooni, mis keskmiselt võimaldab maksta korra aastas hea töö eest lisaraha vaid pool või veidi rohkem ametniku palgast.

Lisaks muudatustele palgakorralduses jätab uus avaliku teenistuse seadus alles piirangud ametniku osalemisele ettevõtluses ning lubab kantsleri vabastada vaid ministri hinnangu põhjal. Seda küll vaid juhul, kui kantsler ja minister on koos töötanud vähemalt aasta.

Põllumajandusminister Ivari Padari hinnangul on see säte vajalik, kuna minister vastutab oma valdkonna eest ja koostööst kantsleriga sõltub see, kuidas ministril õnnestub otsuseid ellu viia. ?Kui koostööd ikka üldse ei teki ning asjad jäävad seisma, siis pole midagi teha,? nendib Padar. ?Ministril tuleb siis võtta see vastutus, et vahetab kantsleri välja. Et olulised asjad saaks ellu viidud.?

Üheselt pole veel selge uue seaduse rakendusaeg, mis lõplikult jääb ilmselt riigikogu otsustada. Algselt kavandati uue avaliku teenistuse seaduse kehtima hakkamist 2002. aasta alguses, eelnõu viimasesse varianti jäi materjali mahukuse tõttu aasta 2004. Rahandusministeerium kaalub ettepaneku tegemist palgakorralduse järk-järguliseks juurutamiseks juba enne 2004. aastat.