- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raskeveoseid veetakse eriloata
Suuri ja raskeid veoseid võib Eesti teedel vedada vaid siis, kui neid pole võimalik transportida osade kaupa või teise transpordiliigiga või kui osade kaupa vedamine on keerukas ja ülikulukas.
Sellest hoolimata sõidab Eesti teedel pidevalt ülekaalulisi puiduveokeid, ütleb maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk. Maanteeamet paigaldas kaks aastat tagasi Kesk-Eesti ühte teelõiku spetsiaalsed kaalud, mis muu hulgas määrasid ka teljekoormust. Selgus, et alates kuueteljelistest veokitest olid pea pooled lubatust raskemad. Ka politseiameti kaalubussi poolt kontrollitud sõidukitest olid tänavu esimesel poolaastal rohkem kui pooled ülekaalulised.
Et suuremõõtmelist kaupa vedada, on vaja eriluba, mille saamiseks peab täitma veoloa taotluse maanteemetile või kohalikule teedevalitsusele. Maanteeameti andmetel jäetakse loa taotlemine tihti viimasele minutile. Vähem kui kahetunnise ooteaja puhul tuleb maksta kaheksakordne loatasu, kuid see taotlejaid ei takista, sest veos peab õigeks ajaks sihtpunkti jõudma.
Vedaja peab saama kooskõlastused mitmetest ametkondadelt, kui veos ületab lubatud mõõdud. Sellelt arvestatakse tasu teevaldajale, lisaks tuleb maksta lubatud massi ja teljekoormuse ületamise ning eriloa vormistamise eest, samuti hüvitada elektri ja trammiliinide tõstmise kulutused.
Kooskõlastusi on vaja selleks, et vajaduse korral oleks võimalik veoteelt üles tõsta või välja lülitada elektri- ja sideliinid, kontrollida kas sillad koormust välja kannavad ning kas veos viaduktide alt läbi mahub. ?Pikema marsruudi puhul tuleb ühe sõidu kohta pea paarkümmend kooskõlastust,? ütleb Tiit Millert osaühingust Martiibor, mis tegeleb vedude saatmise ja kooskõlastamisega logistikaettevõtetele. Näiteks üle 4,50 meetri kõrgune autorong, mis sõidab Muugalt Iklasse, peab veo kooskõlastama Maardu linnavalitsuse, Muuga sadama raudteeterminali, Eesti Telefoni, Eesti Energia põhivõrgu ja kohalike elektrivõrkudega. Lisaks tuleb tasuda saateauto eest.
Saateautode ja reguleerijate arv oleneb suurveose laiusest ja pikkusest. Näiteks on saatmine vajalik üle 2,56 meetri laiuse veoki puhul. Martiibori saateauto kasutab gabariidimõõtjat, mis kontrollib, kas järgnev kõrgeveos mahub takistuse alt läbi.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Raivo Juhka sõnul tuleb ette ka seda, et liiga kõrge loata autorong jääb viadukti alla kinni või halvemal juhul sõidab sisse elektriliinidesse. Sellisel juhul võivad tagajärjed olla traagilised, nagu juhtus elektriliinidesse takerdunud treileriga, mis põles maha koos kalli jahiga.
Kõige raskem autorong, mida Martiibor on aidanud transportida, kaalus pea 200 tonni. Sellest raskemat veost on Eestis võimatu transportida, sest otsustavaks saab sildade kandevõime.
Autor: Liina Vahemets
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele