Riigikontrolöril on õigus

Olen nõus riigikontrolöri seisukohaga, et Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamisleping on sõlmitud riigile kahjulikult. Selle lepinguga võtab riik enesele kuni ühe miljardi krooni ulatuses võimalikke kohustusi. Turumajanduslikus ühiskonnas kehtib põhimõte, et riski kannab ettevõtja. Meil aga on kogu risk jäetud riigile, s.o. maksumaksjale. Hoolitsetud on hoopis selle eest, et tehing oleks ostja jaoks riskivaba.

Kui erastamine on ühele ettevõtjate rühmale tehtud riskivabaks, miks siis mitte ka ülejäänutele? Kus on turumajanduslik konkurents? Miks ühed pannakse eelisseisundisse?

Keskerakond taotleb seoses selle tehinguga, et Eesti seadustest peetaks kinni. Enne kui kohtuasjad on klaarid, poleks tohtinud mingeid müügilepinguid sõlmida. Kui aga sõlmiti, siis tuleb need tühistada, kusjuures vastutust kannavad need, kes riigi poolt sellele paberile oma allkirja andsid või seda tehingut muidu mahitasid.

Nõuame ka, et ei võetaks ebaseaduslikke kohustusi ega tehtaks sellisel viisil kahju Eesti maksumaksjatele.

Riigikontrolör Juhan Parts on Eesti Raudtee erastamisdokumentide analüüsimisel teinud tõhusat tööd. Kahju ainult ,et hinnatud pole ka Erastamisagentuuri nõustajatega sõlmitud lepingute õiguspärasust. Usun, et see töö ei jää siiski tegemata ? riigikontrolli, prokuratuuri või kaitsepolitsei poolt.

Kolmikliit püüab avalikkust hirmutada sellega, nagu võiksid Riigikontrolli seisukohad pikendada või koguni takistada Eesti Raudtee erastamisprotsessi. Justkui oleks erastamine eesmärk omaette. Kõigepealt tuleb mõelda, kas Eesti Raudteed üldse on vaja erastada. Edelaraudtee kurb kogemus on meil silme ees. See ütleb,et erastada tuleb targalt, mitte aga iga hinna eest.

Küsimus pole selles, kas riigikontrolli otsus pidurdab või kiirendab raudtee erastamist. Küsimus on selles, et õigusriigis peavad kõik tehingud toimuma seaduste järgi. Riigikontroll aga tõestas, et antud juhul pole see nii olnud.

Kaks põhiseaduslikku institutsiooni ? õiguskantsler ja nüüd ka riigikontrolör ? on selgelt välja öelnud, et Eesti Raudtee erastamisel on rikutud seadusi. Edasine sõltub sellest, kas Laar kavatseb neid autoriteetseid seisukohti jätkuvalt ignoreerida või jätkub tal siiski kainet mõistust süüdiolevate ministrite kiireks errusaatmiseks.

Ma siiski kahtlen, kas EBRD on praeguses olukorras nõus andma krediiti selleks tehinguks, teades samal ajal,et valitsuse toetus avalikkuses on ülimadal, peale valimisi tuleb suure tõenäosusega võimule praegune opositsioon ning ühe esimese sammuna kavatseb see Eesti Raudtee müügitehingu vaidlustada. EBRD võib selleks tehinguks raha anda, aga ta peab teadma, et kogu risk jääb tema kanda. Riigikontroll on tõestanud,et tehing on seadusevastane ning kui võimule tuleb opositsioon, siis meie küll ei kanna selle tehingu eest mingit vastutust. Võimalik, et opositsiooniparteid peaksid sellest seisukohast informeerima ka rahvusvahelisi finantsorganisatsioone, et pärast poleks vääritimõistmisi.

On küsitud ka, kas võib Eesti Raudtee erastamistehing tingida parlamendis uusi umbusaldusavaldusi vastutavate ministrite vastu? Opositsioon on juba nii Mihkel Pärnoja kui ka Toivo Jürgensoni kohta oma suhtumist väljendanud. Meie usaldus nende vastu ei ole suurenenud, pigem vastupidi. Kui aga mingi osa koalitsioonist südametunnistuse järgi soovib hääletada nende ministrite lahkumise poolt, siis meie taha asi seisma ei jää.