Tolliladu lükkab maksud tulevikku

Tolliladu annab kaupade importijale lisavõimalusi võrreldes kaupade kohese tollimisega. Tolliseaduse mõistes käsitletakse tolliladustamist kui kaupade tolliterritooriumile toimetamist, kuid seda kaupa ei maksustata impordimaksudega.

Kaubad vormistatakse tollilattu tollideklaratsiooni alusel. Tollilaos ei ole kauba tollivaba ladustamise aeg piiratud (vastupidiselt tolliterminalile, kus ajutise ladustamise aeg on piiratud 15+30 (60) päevaga).

Tollilaos on lubatud kaupadega teha järgmisi toiminguid:

Lisaks eespool toodule võimaldatakse tollilaos kaupade osalist deklareerimist. Samuti võimaldab tolliseadus tollilaos kaupade omandiõiguse üleminekut (ost-müük), mis fikseeritakse tollideklaratsiooniga.

Tolliladu kasutatakse üldjuhul järgmistel juhtudel:

suurte kaubakoguste või suure maksumusega kauba korral vormistatakse kaupu vabasse ringlusesse osade kaupa vastavalt vajadusele, tollimaksud tasutakse osadena vastavalt deklareerimise sagedusele;kauba importija ei soovi kaupu deklareerida vabasse ringlusesse ja müüb kaubad ostjale tollilaos tingimusel, et tollimaksud on tasumata. Ostja deklareerib kaubad vabasse ringlusesse ja tasub ise tollimaksud;kauba importija soovib deklareerida osa kaubast vabasse ringlusesse ja saata osa saadetistest edasi välisriiki. Sellist varianti kasutavad näiteks kogu Balti riikide müügi eest vastutavad ettevõtted, saates kogu Balti regiooni mõeldud kauba Eestis asetsevasse tollilattu ja jagades tollilaos kauba mitmeks saadetiseks: Lätti ja Leetu edasisaatmiseks ning Eestisse deklareerimiseks.

Autor: Andres Matkur