- OMX Baltic−0,11%298,64
- OMX Riga0,15%893,26
- OMX Tallinn−0,2%2 052,11
- OMX Vilnius0,29%1 205,89
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,25%8 876,09
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,58
- OMX Baltic−0,11%298,64
- OMX Riga0,15%893,26
- OMX Tallinn−0,2%2 052,11
- OMX Vilnius0,29%1 205,89
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,25%8 876,09
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pudru ja kapsad ehk kõik algab mõistetest
Kui kohe alguses ei lepita kokku mõistes, ei tule ka heast väitlusest midagi välja. Sama kehtib ka euroväitluse kohta Eestis. Eriti suur segadus valitseb euroväitluse osapoolte määratlemisel. Tulemus on europudru ja kapsad. Viimati hiilgas sisutu sõnamänguga ja võltssiltidega Kalev Kukk oma artiklis ?Võltseurorealism eksitab? (ÄP 04.07.).
Tegelikult on euroväitluse osapoolte ring lai. Olen mõni aeg tagasi välja pakkunud ühe võimaliku euroväitluse viie osapoolega tüpoloogia.
Euroväitluse esimene osapool on ?euroallutajad? ehk ELi pooldajad, kelle ülemaste on otsesed ?Eesti riigi mahamüüjad?, need kes ei ole lojaalsed ja ei seisa mitte Eesti riigi huvide eest vaid ajavad ELi või ka rahvusvaheliste organisatsioonide ?asja?. Eriti iseloomulik on see kõrgpoliitikutele ja riigiametnikele. Euroallutajate alamastme esindajad on järgnevad.
Eurofundamentalist (-absolutist), kelle arvates on Brüsseli ettekirjutused täitmiseks ja liitumine paratamatu. Euroratsionalist on eelmisest tüübist arukam töömesilane, kes püüab välja tuua euroliitumise positiivseid tagajärgi. Ta usub, et positiivsed tagajärjed kaaluvad negatiivsed üles.
Mõõdukas eurooptimist otsib teid liitu kuulumise negatiivsete tagajärgede pehmendamiseks. Europessimist on aga pettunud euroratsionalist ja üleküpsenud mõõdukas eurooptimist, leides euroliitumisest rohkem negatiivseid, kui positiivseid tagajärgi, suutmata samas olukorda parandada.
Eurorealist pole liha ega kala, on äraootaval seisukohal. Euroinstrumentalisti (-konstruktivist) arvates astub Eesti liitu selleks, et tema ise saaks ajada seal ?oma asja?. Nende hulka kuulumine on enamiku poliitikute ja ametnike unelm.
Mõõdukas euroskeptik on aga silmad lahti teinu ja seetõttu valesse parteisse, ametkonda või seltskonda sattunud kodanik, poliitik või ametnik, osaliselt ka ajakirjandus ja haritlaskond.
Siia kuuluvad lisaks ka europooldajate nn. ?oma mehed? valijate häälte püüdmiseks, kes oleks nagu rahva silmis ELi vastu, aga siiski ustavad parteisõdurid.
Teine osapool on ?euroallutatud?, ehk esimese seltskonna poolt juba mõjutatud, kes usuvad kinnisilmi müüte liitumise paratamatusest ja kasulikkusest. Kolmanda osapoole moodustab nn vahepuhver ehk ?euroallutatavad? ? kõik, kes ei ole veel oma otsust teinud ELi osas
Neljanda osapoole moodustab alles eurojaatajate vastaspool ? ?euroallumatud?, ehk need, kes on ustavad põhiseaduslikule korrale, kaitsevad Eesti põhiseadust ning sellest tulenevalt Eesti iseseisvust ja sõltumatust. Tüpoloogilisel euroeituse skaalal on neid võimalik liigendada järgnevalt:
Passiivne euroskeptik hindab Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse aadet, kuid on paindliku olemise ja kahtleva suhtumisega, ühiskondlikult tavaliselt passiivne kõhkleja. Aktiivne euroskeptik on ühiskondlikult aktiivne kõhkleja. Tavaliselt liitunud euroskeptilistesse ühendustesse või organisatsioonidesse. Siia kuulub suurem osa nendest, kes julgevad avaldada avalikult oma arvamust ja seisukohti ELiga liitumisega kaasnevatest ohtudest.
ELiga liitumise vastane on nii ühiskondlikult kui ka suures osas poliitiliselt aktiivne Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse eest seisja. Siia kuuluvad need, kes julgevad avaldada nii avalikult kui ka poliitiliselt oma arvamust ELiga kaasnevatest ohtudest ning seniste euromüütide emotsionaalsusest, ekslikkusest või isegi valelikkusest.
Viimase ehk viienda seltskonna moodustavad ?euroignorandid? ehk europropagandale allumatud, kellele ei lähe arutlus EList või sellega liitumisest isegi mitte korda.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele