Telekomid vabanevad töötajatest

Ülemaailmses telekommunikatsioonitööstuses on viimasel kolmel kuul kaotatud enam kui veerand miljon töökohta pärast kiiret usalduse kaotust mistahes kiiresse muutusesse konjunktuuri paranemise osas.

Briti ärilehe Financial Times uuring näitas, et tööstusharus on alates aasta algusest kaotatud 293 000 töökohta, lisaks on 54 000 töökohta kaotatud seotud tegevusaladel nagu võrguseadmete tootmine ja pooljuhitootmine.

Suurimad telekommunikatsioonisektori töökohtade vähendamised on tulnud viimastel päevadel võrgutootjatelt nii Ühendriikidest kui Euroopast. Analüütikud usuvad, et töökohtade kaotamise kiirus on põhjustatud arvamusest, et nõudlus ei pruugi lähimate aastate jooksul paraneda.

Tootjad on teatanud, et neil on raskusi kaubanduse väljavaadetega ülejäänud aastaks, kuid nende otsus kärpida pikaajalisi võimsusi 50% võrra kinnitab negatiivseid vaateid.

Tootjate suured kliendid, telekommunikatsioonioperaatorid, ägavad hiiglasliku võlakoorma all, millest vabanemiseks on hakatud müüma nii kinnisvara kui ka osalusi tütarfirmades.

Analüütikud võrdlevad allakäiku liiklusummikuga. ?Ainult siis, kui viimane auto hakkab taas liikuma (antud juhul pooljuhitootjad) on teada, et eesolev tee on puhas,? ütles Commerzbanki analüütik Peter Knox. Ta usub, et vähemalt aasta kulub paranemiseks ja veel üks aasta kasvuks, et tööstusharu saavutaks täieliku tootmisvõimsuse ning firmad hakkaksid taas töötajaid juurde palkama.

Maailma majanduse suureks kartuseks on hetkel see, et töökohtade kaotamine kahandab tarbijausaldust. Tarbimine võib kahaneda nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas, surudes majandused mõlemal pool Atlandi ookeani seisakusse.

Briti keskpank ja Euroopa Keskpank langetavad otsuse intressitasemete üle sel neljapäeval. Mõlema keskpanga osas on ootused sellised, et intressimäärasid ei muudeta. Euroopa Keskpangalt oodatakse siiski sügisel intressitaseme alandamist ning kasvab surve Briti keskpangale alandada samuti intresse.

Rahvusvahelise Arvelduspanga hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt on piireületav pankade laenamine Euroopa firmadele peaaegu seisma jäänud. Laenamise seiskumise põhjuseks on kartused firmade krediidikvaliteedi pärast, mille on osaliselt põhjustanud telekommunikatsioonifirmad.

Suured Euroopa telekommunikatsioonifirmad kisklesid hiljuti oksjonitel 3G-litsentside pärast, pakkudes suuri summasid vaid õiguste eest. See litsentsipokker sundis telekommunikatsiooni kapitaliturgudelt laenama. Litsentside omamine iseenesest raha tagasi ei too. Oksjonil kallilt võidetud litsentsidega võtsid firmad kindlate tähtaegadega kohustused rajada 3G-võrke.

Nüüd on näiteks maailma suurim mobiilsideoperaator Vodafone teatanud, et ta hilineb 3G-võrgu juurutamisega, kuna vastavaid mobiiltelefone pole saadaval

Võrkude väljaehitamine on rahaneelav tegevus, milleks firmad peaksid jälle laenu võtma, kuid mis langenud krediidikõlbulikkuse juures võib kujuneda raskeks ning kalliks.

Kui võrk on rajatud, on vaja telefone ning teenuseid, mida klientidele pakkuda. Seoses kõrgete väljaehituskuludega kardavad mobiiltelefonitootjad, et mobiilsideoperaatorid ajavad mobiiltelefonide hinnad nii kõrgeks, et nõudlus kolmanda põlvkonna telefonide järele tuleb oodatust väiksem.