Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti põllumajandustoodang kahaneb
Majandusanalüütik Heido Vitsur kirjutas Vaba Euroopa majanduskommentaaris, et Eestis näikse seni olevat märkamata jäänud, et kui arenenud riikides moodustabki põllumajandus sisetoodangust ainult kaks-kolm protsenti, moodustab seal ka toit elanike lõpptarbimisest umbes kolmandiku, ning et toiduse tootmisega seotu omab seal ligikaudu sama suurt osa ka kogu majanduses, sealhulgas töökohtade arvus.
Viimane asjaolu näitab põllumajandusega seonduvat aga täiesti teises valguses kui põllumajanduse osatähtsus sisetoodangus ja selgitab, miks lisaks julgeolekukaalutlustele kaitseb enamik riike kõikjal nii kiivalt oma väikesearvulise põllumeeskonna huve: olgu selleks siis WTO läbirääkimised või siseriiklikud eelarvedebatid, kirjutab Vitsur.
Eestis aga pole seni nähtud midagi halba selles, et meie põllumehed peavad omal jõul võistlema end tolli-, sanitaar- ja kvoodibarjääride taha peitunud ja eksporditoetusi nautivate võistlejatega teistest riikidest ja et kogu maaelu on selle tulemusel alla käinud.
?Pealegi tundub mulle, et suur osa rahvast on sellise poliitikaga olnud päri, kuivõrd see on kindlustanud meile lühiajalises perspektiivis madalamad toiduainete hinnad,? märgib Vitsur. ?Kuid reaalsete konkurentsitingimustega mittearvestamise kõrval on Eesti põllumajandust ilmselt veelgi raskemini mõjutanud kujutelm, nagu oleks pool sajandit hiljem olnud võimalik taastada ja efektiivselt tööle rakendada suur osa 200 000st omaaegsest talundist.?
Autor: ÄP Online