- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELiga liitumise probleemide uurimine
Äripäeva baromeetri andmetel on toetus ELiga liitumisele Eesti ettevõtete tippjuhtide seas viimase poole aasta jooksul suurenenud (Ühiskonnas puhkenud debatt suurendas Euroopa Liidu toetajate hulka ettevõtjate seas ÄP 23.07.). Selle arengu taga on mitmed tegurid, millest tähtsamad nähtavasti ühiskondliku euroteemalise debati puhkemine ning euroteavituspoliitika muutumine, aga osaliselt ka tehtud muudatused küsitlusmetoodikas.
Ettevõtjate huvi ning teadlikkuse kasv ELiga liitumise teema osas on igati loogiline. Kujundab ju valitsuse eurointegratsioonipoliitika Eesti majanduskeskkonda pidevalt seadusloome ning muude oluliste protsesside kaudu. ELiga liitumise mõju avaldub üksikutele majandusagentidele erinevalt: keda puudutavad rohkem muudatused maksuseadusandluses (muutused aktsiisimaksuseadustes), keda jällegi kaubaturu regulatsioonis (karmistuvad hügieeni- ja sanitaarnormid). Seepärast on paljud edukad ettevõtted oma strateegilise planeerimise protsessi kaasanud ka põhjaliku EL mõjutuste analüüsi.
ELiga liitumise perspektiivi peetakse reeglina Eesti majandusarengut soodustavaks teguriks. Liitumise eelduseks olev Eesti seadusandluse ühtlustamine ei ole aga kindlasti soodne tööstusharudele, mille puhul arenev regulatsioon ja tihenev ning üha rahvusvahelisemaks muutuv konkurentsikeskkond pärsivad oluliselt tööstusharu seniseid peamisi konkurentsieeliseid. Sellisel juhul on hädavajalik aegsasti identifitseerida eurointegratsiooni võimalikud mõjurid ning nendest tulenevalt muuta ja arendada tegevusplaane ning strateegiaid nii tööstusharu kui ka üksikute firmade tasandil.
Viimasel ajal on hoogustunud euroliitumise mõjude uurimine tööstusharude ja üksikute ettevõtete tasemel. Näitena võib siinkohal tuua kasvõi käesoleva aasta juunis Tallinna Tehnikaülikooli, KPMG ning Eesti Veinitootjate Liidu koostöö tulemusena valminud uuringu Eesti veinitööstuse positsioonist eurointegratsiooni kontekstis.
Lisaks veinitööstuse ?euromõjude? kirjeldamisele formuleerib antud töö ka üldkasutatava metoodika tööstusharuspetsiifilise analüüsi läbiviimiseks. Analüüsimetoodika sisaldab eurointegratsioonimõjude uurimist peamiselt kolmest aspektist (vt tabel).
Neile küsimustele vastuseid otsides on võimalik määratleda tööstusharu või ettevõtte seisukohast olulised soodsad ja ka ebasoodsad tegurid, millest lähtudes tuleb ettevõtetel lähitulevikus ümber kujundada oma keskpika perspektiiviga tegevus- ning investeerimisplaanid.
Autor: Indrek Hinno
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele