Pimeduse printsi pealetung

Läinud nädala Lääne Elus kirjutas tuntud publitsist ja poliitik, et seksuaalsest vähemusest ja nende õigustest rääkida on niisama hea, kui sülitada Jumala antud normidele. Läänemaa poliitilisse eliiti kuuluv mees kutsus kaaskodanikke homoseksuaale vihkama ja ühiskonnast tõrjuma.

Homoseksuaalide avalik vaenamine põhineb neil juurtel, mis neegrite peksmine, vigaste alandamine või vaimuhaigete põlgus. Inimene kardab alateadlikult kõike, mis erineb ta enese arusaamadest ja käitumistavadest. Oma hirmu on lihtne välja elada vihana.

Kui Eestis tuleks võimule uusmoralistlik erakond, kaasneks sellega huvitavaid arenguid. Esimesena hääbuks balletikunst ? kummis kubemega, liibuvais sukkpükstes tantsijate vaatamine oleks liiga ühemõtteline samasooiharuse väljendus. Uusmoralistid hukkaksid kiidulaulu saatel homoseksuaalid, vaimuhaiged ja vigased, sest nemad takistavad ühiskonnal sammuda kõlbelise tuleviku poole.

Omasooiharad on samasugused inimesed kui kõik teised. Neil on süda, kopsud ja aju, neil on tunded, nad on võimelised õppima ja looma. Vaid rumal inimene võib neid nii karta, et tahab nad hävitada. Kui homoseksuaalid oma abielu ametlikult registreerivad, annab ühiskond neile võimaluse kasutada hüvesid, mis on teistelgi n-ö normaalset kooselu elavail inimestel. Miks ei peaks kaks meest või kaks naist seda tohtima, nad elavad nagunii koos?

Poliitilise ulmekirjanduse klassikud on kõiki võimu juurde pääsenud konservatiivsete moralistide ettevõtmisi värvikalt kirjeldanud. Detailid erinevad, aga eesmärk jääb: moraalinormidega kui kaitsekilbiga veheldes tahetakse haarata võim, et allutada ja valitseda. Pimeduse printsiks ihkav poliitik ihkab eelseisvas valimiskampaanias poolehoiu võitmiseks kasutada inimlikku nõrkust karta kõike, mis pole enese sarnane.

Autor: Andrus Karnau