Mallorca päästab Barcelonas hättasattunu

Kaido Einama 17. august 2001, 00:00

?Sõitke 100 km linnast välja ja hakake seal vaatama, ehk leiate midagi,? soovitab turismitöötaja kesklinnas la Rambla lähedusse jäävas turistiinfos öömaja otsivatele turistidele ja laiutab käsi. ?Nii hilja te linnas enam küll ühtki vaba öömaja ei leia.?

Kuigi mitu nädalat enne minekut sai Eesti reisifirma kaudu öömaja broneeritud, ei aktsepteeritud Barcelonas mingil põhjusel meie Amadeusi võrgu kaudu tehtud broneeringuid. Ja viga oli seda ignoreerida, sest broneeringuta jääb kohapeal tänavale.

Õnneks on Barcelonast mõnetunnise laevasõidu kaugusel Baleaari saared: Ibiza ja Mallorca, kuhu otse kesklinnast käivad nii kruiisilaevad, kiirlaevad, purjekad kui ka paadid. Hättasattunu viimaseks päästerõngaks võibki osutuda reisilaev, mis kell 23.00 Kolumbuse kuju lähedalt sadamast ankru hiivab ja 6,5 tunni pärast Palma de Mallorcal sadamakai ääres randub. Öine sõit sarnaneb Tallinn-Stockholmi reisiga, kus enamik inimesi veedab öö tekil ja ööklubides või mullivannis istudes. Kajutitesse heidavad puhkama üksikud.

Juuni keskpaigas on kruiisilaev täis koolilapsi. Ikkagi koolilõpuekskursioonid. Kuhu siis mujale kui Mallorcale, kui suures turismikeskuses Barcelonas kool läbi saab. Mõnepäevasele või koguni mõnenädalasele reisile minnakse nagu pooleks eluks ? sadamas nutetakse, kallistatakse, karjutakse, laeval aga helistatakse mobiiliga terve tund kaldal ärasaatvatele pereliikmetele, loobitakse tualettpaberirullidega lintsaluute ja karjutakse hüvastijätuks üle sadama.

Öine sõit Mallorcale algab Barcelona pikkade mereväravate läbimisega. Nagu Peterburis on ka siin sillad üles tõstetud, kuid ilma südaööpäikeseta. Kell 23.00 on lõunamaal süsimust ja kottpime taevas, mis linnatulede kaugenedes matab kõik. Kuskilt ujuvad öö saabudes kohale ka pilved, mis taevas tähed kustutavad. Kuigi kajutis reisijaid on laeval vähe, pannakse nad kokkuhoiu mõttes kõik ühte ruumi. Nii saavadki Eesti turistid neljast kajutit jagada kahe hispaanlasega. Lennuväelane on üsna jutukas ja huvitub Eesti sõjaväest, keskealine hispaanlane aga keerab magama ja juttu ei tee.

Laeva baarides ja poodides kohtab väga idaeuroopaliku välimusega personali. Teadjad räägivad, et palju eestlasigi on Vahemere ääres laevadel ja sadamates tööl. Siiski keegi koridoris räägitava eesti keele peale ei reageeri. Siit-sealt on kuulda ka sulaselget vene keelt. Muidu on aga öise laeva vallutanud kooliõpilased.

Hommikul kell 7 on hispaanlased kajutist kadunud. Laev seisab kai ääres ja on inimtühi, oleme juhtumisi viimased reisijad, kes varahommikusse linna lähevad. Tagasisõidupilet tuleb kohe kinni panna, sest muidu võib kiirlaevast maha jääda. Nagu näha, on iga laevamineku puhul sadamas korralik segadus ja tunglemine. Välismaalased karjuvad, kui neile piletit ei anta või ühe ametniku juurest teise juurde aetakse. Kohalikud hiilivad vaikselt järjekorras turistidest mööda. Kuid kell 7 on Palma de Mallorca inimtühi. Hotellides on vabu kohti küllaga. Kolanud terve päeva Barcelonas, tundub turistile esimene urgas pääsemisena ja sobib ka 750kroonine ühetärnihotell, kus unine portjee asjad remonditavasse tagaruumi lubab jätta. Check in, nagu ikka, algab hiljem. Tagasi soovitatakse tulla 11 paiku.

Mallorca kaldaäärsed baarid ja kohvikud avatakse turistidele juba varakult. Restoranid on hommikul siiski veel suletud. Midagi rahvuslikku mere ääres palmialleede lähedal asuvates söögikohtades pole, hommikuks saab korraliku Inglise hommikueine peekoni ja munaga. Teenindajad on veel uimased ja aeglased, kuid linnud on varastelt turistidelt juba leivaraase jahtimas.

Palma de Mallorcas on ajaloolist rohkem kui tunduvalt väiksema Ibiza saare linnakestes. Linna ääres asuvad hiiglasuured II maailmasõja aegsed kindlustused, osa rajatisi on isegi I maailmasõjast alles jäänud.

Samas on ka Hispaania sõjaväebaasid, mille kahurid on suunatud Aafrika poole. Sealtkandist saabub küll ainult põgenikke kipakatel paatidel, keda võib kohata ka Mallorca tänavatel. Järjele jõudnud aafriklased töötavad kohalikes farmides põllutöölistena ja räägivad omavahel eurooplasele eksootilist afrikaani keelt.

Konditsioneeritud kaubamajades on hinnad suhteliselt madalad, jäädes Eesti hinnaklassist pisut kõrgemaks. Söögid samuti. Külm ja odav õlu kaob kuumal päeval organismist kiiresti alkoholi nähte jätmata. Taksodki on saarel üliodavad, nendega saab sõita ka pikemaid vahemaid linnast välja kaunitesse randadesse.

Kesklinnas asub Palma de Mallorcal ilus vanalinn. Kitsad tänavad on täis poekesi, kõik on puhtam ja hoolitsetum kui Barcelonas. Linna katedraal on tellingutes ja turistidele suletud, kuid selle suursugusust saab vaadata ka väljastpoolt, kiriku aiast või mereäärselt promenaadilt.

Kiriku juurest promenaadilt saab laisem turist end kohe ka merre libistada. Meri on seal küll veel kaljune ja ebamugav on kaldal betooni peal lamada, kuid punaseks kõrbenud turistirahvast leidub seal ikkagi kõvasti.

Mida kaugemale mööda kallast minna, seda ilusamad rannad tulevad. Parimad rannad asuvad linnast väljas. Seal on ka terved linnakud, kus kõik on mõeldud näiteks sakslastele. Või nudistidele. Või tänav, kus teenindatakse soome keeles. Helesinisesse vette saab kaasa võtta kummipaadi või snorkli. Vesi paistab piisavalt läbi, et maskiga ujudes eriskummalisi kalaparvi näha. Snorklit ostes kontrolli, kas selle mask sinu näokujuga ikka sobib ja vett läbi ei lase. Vee all naerma hakates aga tuleb ka korralikku maski vesi solinal sisse. Nii et ole kaladele otsa vaadates tõsise ja liikumatu ilmega.

Mallorcalt võib leida ka rooma- ja araabiaaegseid ehitisi, näiteks termide varemeid. Töötavate termide reklaame silma ei hakka, seepärast ei tea ka, kas neid soojas linnas üldse on.

Saar oli teadaolevalt asustatud juba 123. aastal enne Kristust. Saare valitsus asub raekojas, mis on vanalinnas lihtsalt leitav. Katedraali kõrval asub aga palee, mis on Hispaania kuninga residents Mallorcal.

Et osta midagi värsket, pole vaja otsida konditsioneeritud supermarketeid. Linnas on terve hulk toiduturge ja kalaturg, kus saab osta kõiki Vahemeres ujuvaid molluskeid. Turistilõksuna on üles seatud käsitööturg, mis töötab 1. juunist 1. oktoobrini Placa Maravillas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing