Riik on raudteed erastades hea peremees

Tugev vastuseis Eesti Raudtee erastamisele mõnede klientide poolt on loomulik, sest erastamine võib kaotada osade transiidifirmade enamsoodustused ja tugevdada konkurentsi.

Oluline lisaks eeltoodule on ka, et riik jääb Eesti Raudtee kaasaktsionäriks st. riigi omandusse jääb 34% aktsiatest.

Raudtee efektiivsema tööle hakkamisega, aga see on erastamise eesmärk, võib riik loota lõpuks aktsiatelt dividende. See pole siiani praktiliselt õnnestunud. 34% aktsiatest tagavad riigile äriseadustikust tulenevad õigused ja nimiväärtusega võrdelise arvu hääli. Olulisemad otsused nagu põhikirja, aktsiakapitali muutmine, äriühingu reorganiseerimine saab teha vaid juhul, kui nende poolt on kõik aktsionärid.

Osa nõukogu otsuseid jõustub ainult siis, kui nende poolt on hääletanud ka vähemalt üks riigi poolt nimetatud nõukogu liige. Näiteks iga hoonestusõigusega koormatud kinnistu võõrandamine võib toimuda ainult riigi esindaja nõusolekul.

Hoonestusõiguse lepinguga peab hoonestaja tagama ka infrastruktuuri säilimise ja jälgima maa kasutamise sihtotstarvet. Erastamislepinguga tuuakse raudtee tegemistesse ka konkurentsi edendav moment. Reisijateveole eraldatavale osale täiendavalt peab infrastruktuuri majandav ettevõtja jagama igal aastal avaliku konkursi teel vähemalt 20% läbilaskevõimest. Seda hakkab kontrollima raudteeamet, kelle on õigus teha ettevõtjale ettekirjutusi. Raudteeamet kontrollib ka raudteel opereerivate ettevõtjate võrdset kohtlemist.

Riigi huvid on erastatud Eesti Raudtee puhul mitmekordselt kindlustatud. Sama oluline on erastaja poolt vajalike investeeringute kindlustamine.

Raudteeveoste võimalikud mahud on praegu piiratud. Äsja vastuvõetud uued Euroopa direktiivid näevad ette raudtee tehnilise taseme parendamise. Vajadus on ka läbilaskevõime suurendamise järele. Kohe oleks vaja investeerida 600-700 miljonit krooni ja lähiaastatel 700 miljonit krooni.