Eesti Energia võtab kWh hinnatõusu laest

22. august 2001, 00:00

Taevas meie elektrijaamade kohal on õhuelektrist tiine. Pinged suurenesid veelgi, kui Eesti Energia teatas kilovatt-tunni hinna tõusust järgmise aasta aprillist. Eesti Päevalehe teatel võib maksimaalselt kodutarbijat oodata kuni 70protsendiline hinnatõus, seega tuleks elektrienergia põhitariif senise 90 sendi asemel 1,53 krooni.

Äripäev ei pea mitmekümne protsendi suurust hinnatõusu põhjendatuks, kuna elektrijaamade erastamislepingusse on kirjutatud inflatsioonimääraga võrreldav hinnatõus. Samuti ei ole õige, et hinnatõusust teavitatakse tarbijaid ainult kuus kuud ette. Taoline hinnapoliitika ei võimalda klientidel teha pikemaajalisi majandusotsuseid.

Eesti Energia väide, et hinnatõus kodutarbijale tähendab ristsubsideerimise kaotamist väike- ja suurtarbijate vahel, on suisa habemega anekdoot. Selle aasta alguses korraldas Eesti Energia suurejoonelise propagandakampaania ja käivitas kuus uut hinnapaketti, mis pidid lõpetama kodutarbija doteerimise tööstusliku suurtarbija arvel. Praktikas kõik need paketid ka tõstsid kilovatt-tunni hinda väiketarbijale. Suuremat efekti ei anna enam öise energia kasutamine, aga investeering kahetariifsesse arvestisse on juba tehtud. Üha küsitavamaks muutuvad elektrikütte eelised võrreldes gaasi, söe või masuudiga. Möödus vähem kui aasta ja taas seisame tõsiasja ees, et ?bilansid? pole ikka veel puhtaks saanud. Ja ees seisab järjekordne doteerimise lõpetamine.

Väidetavalt saavad väiketarbijad nn dotatsiooni kokku 20 miljonit krooni. Kuna kodutarbijaid on üle viiesaja tuhande, siis tuleb ühe tarbija toetusrahaks 40 krooni aastas. Kavandatav hinnatõus on sellega võrreldes vähemalt kümme korda suurem ? kuhu lisaraha kulub, on igaühel meist õigus küsida. Investeeringuteks, kasumiks või millekski muuks?

Oodatavat hinnatõusu ei saa kuidagi põhjendada Narva Elektrijaamade erastamisega. Riiklik omandivorm pole siiamaani takistanud kilovatt-tunni hinda pidevalt tõstmast. Pigem vastupidi: erastamislepingus on hinnatõus aeglane ja sujuv, mis võimaldab klientidel paremini teha pikemaajalisi investeerimisplaane. Nüüdne kavandatav järsk tõus aga nullib need kavatsused.

Tõenäoliselt ei nõustu energiainspektsioon sedavõrd suure hinnatõusuga ja kärbib seda läbirääkimiste käigus. Sel juhul käitub Eesti Energia põhimõttel: palju tahad, vähe saad, vähe tahad, ei saa üldse. Kas niisugune käitumine aga soliidsele riigiettevõttele sobib, on kaheldav.

Eesti Energial peab olema õigus tariife aeg-ajalt korrigeerida (loe: tõsta), kuid sellele peavad eelnema vettpidavad põhjendused koos arvutustega.

President ja akadeemikud on elektrijaamade erastamist teravalt kritiseerinud lepingute väidetava salastatuse tõttu. Salajane on ka Eesti Energia hinnapoliitika. Tarbijal on õigus kavandatavatest hinnamuudatustest teada vähemalt aasta ette.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing