Lepingute sõlmimiseks on vajalikud eelteadmised

Klassikaline lepingu sõlmimine näeb välja järgmine: lepingu soovija valib endale partneri, misläbi tekivad pakkuja ja pakkumise saaja. Kuna pakkujal on selge, mida ta tahab, teeb ta pakkumise, näidates ära tingimused. Pakkumise saajal on võimalus pakkumine vastu võtta ja leping ongi sõlmitud. Näiliselt väga lihtne. Selleks, et olla kindel partneris ja lepingu soovitud sisu ja ulatusega kehtivuses, tuleks siiski omada eelteadmisi sellistest mõistetest nagu tahe, tahteavaldus, kokkulepe, mõistlikkus, hea usk, olulised tingimused, lepingu tõlgendamine. Kursis tuleks olla ka partneri eelneva käitumise, lepingusuhete praktika ja tavadega.

Eesti õiguses on tahe, tahteavaldus ning kokkulepe lepingu koostiselemendid, teatud juhtudel ka alus. Tsiviikoodeksi (TsK) § 165 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides ning teatud juhtudel on järgitud vorminõudeid.

Tegeliku tahte olemasolust lepingu sõlmimisel on hakatud Eesti õiguskorras rääkima pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kehtima hakkamist. Mitmed riigikohtu lahendid toonitavad lepingulistes vaidlustes tegeliku tahte väljaselgitamise vajadust. Uue TsÜSi ja võlaõigusseaduse eelnõud annavad tahte ja tahteavalduse reguleerimisse olulise täienduse.

Tahe on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Tahte väljendamine võib olla otsene või kaudne. Otsene on tahteavaldus kõnes, kirjas või teadaolevates märkides, milles avaldub selgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne tahteavaldus on tegu, millest võib järeldada tahet õiguslikule tagajärjele. Veel saab rääkida tahteavaldusest vaikimise või tegevusetuse teel. Vaikimist tahteavaldusena on võimalik käsitada üksnes juhul, kui sellise võimaluse annab seadus või isikutevaheline kokkulepe. Seega pakkumisi, milles teatatakse, et kui te ei vasta etteantud tähtaja jooksul, arvestame, et olete ettepanekuga nõus, ei saa tõsiselt võtta. Samas võivad pikaajalised partnerid aja kokkuhoiu mõttes leppida kokku vaikimises kui tahteavalduse tähenduses. Tahe peab olema vabalt kujunenud.

Isik, kes esitab teisele isikule pakkumise lepingu sõlmimiseks (ofert) peab oma pakkumises selgelt väljendama tahet olla lepinguliselt seotud. Ofert peaks olema sedavõrd selgelt väljendatud, et teisel poolel piisab tahteavalduse edastamiseks öelda ?jah? (aktsept).

ÜRO konventsiooni kohaselt on konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine kaupade rahvusvaheliste ostu-müügi lepingute kohta ofert siis, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumise esitaja peaks oferdis märkima kõik lepingu olulised tingimused ? need, mille määratlemine on kõnealuse lepingu liigi juures vajalikud. Tingimused võivad olla seaduses kohustuse tekkimiseks kindlaks määratud. ÜRO konventsiooni kohaselt on kaupade rahvusvaheliste ostu-müügi lepingute ofert piisavalt täpselt määratletud, kui on fikseeritud müüdav kaup ja otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ning hind.

Eestis annab põhiliste lepinguliikide olulised tingimused TsK. Oluliseks võivad olla ka ühe osapoole jaoks tähtsaks hinnatud tingimused. Pakkumine, mis ei sisalda lepingu olulisi tingimusi ja mis selgelt ei kinnita pakkuja soovi olla lepinguliselt seotud, on käsitatav ettepanekuna asuda läbirääkimisi pidama.

Korrektse oferdi esitamine aitab partneritevahelistes suhetes hoida kokku nii aega kui ka raha. Pikaajalised partnerid võiksid välja kujundada omavahelise suhtlemise tavad, mis aitavad tahteavaldusi selgemalt ja kiiremini mõista.

Oferdi tegemisse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest ofert on selle tegijale siduv. Oferdi võib TsK § 167 alusel tühistada kas enne, kui adressaat on selle kätte saanud või sellega samaaegselt. Hiljem teatamine, et ma tegelikult nii ei soovi või ei mõelnud oferti tervikuna või osaliselt siduvana, on pärast kohustise tekkimist kasutu.

Pakkumise saaja peaks talle oferdina esitatud tahteavalduse saamisel selgitama, kas tegemist on üldse oferdiga. Milline on selle eesmärk? Kas on reguleeritud kõik olulised tingimused? Kas pakkuja on valmis kandma kohustusi? Milline on tema tegelik tahe ning kas ja millistel tingimustel ja vormis on leping pakkumise saajale vajalik?

Pärast enda tahte selgitamist esitab pakkumise saaja oferendile omapoolse tahteavalduse, mis sisaldab kas selget vastuvõttu (aktsept), keeldumist või täiendavaid ja muutvaid lisatingimusi. Juhul, kui pakkumise saaja teatab, et ta tahaks sõlmida küll lepingut, kuid teistel tingimustel, ei ole see aktsept, vaid uus ofert, mis esialgse pakkuja aktsepteerimisel loetakse sõlmitud lepinguks. TsK § 170 lg 1 kohaselt on vastus nõusoleku kohta sõlmida leping teistsugustel tingimustel kui esitatud oferdis ettepanekust loobumine ja samal ajal uus ettepanek. Samas ei ole seegi nii üksühene, sest selgitada tuleb, millistes tingimustes esitati täiendus või muudatus. Kui muudatused ei puuduta olulisi tingimusi ja on kooskõlas lepingu olemusega, siis ei pruugi olla tegemist muudatusega aktseptis või uue oferdiga ning leping loetakse sõlmituks.

Et ära hoida vaidlusi, millal on ofert jõustunud, millal loetakse aktsept antuks ja leping sõlmituks, oleks õigem määratleda oferdis, millises vormis ja millisel viisil ning mis tähtpäeval edastatud aktsept on piisav, et lugeda leping sõlmituks. Samuti tuleks määrata lepingu jõustumise moment. Suhete kiirendamiseks võiks märkida, et aktseptiks on oferdis nõutud kohustuste täitmine või täitmisele asumine. Samas peaks teadma, et ilma aktsepti andmise viisi määramiseta võib lugeda oferdis toodud tingimuste täitmisele asumist aktseptiks.

Üldpõhimõtte kohaselt peavad ofert ja aktsept olema nagu peegelpildid, sisuliselt vastavad ja avaldatud tegelikust tahtest kujunenud tahteavalduse kaudu. Tegeliku tahte väljaselgitamine on tihti tõlgendamise küsimus.

Pikaajaliste ja oluliste lepingute sõlmimiseks ei piisa lihtsast oferdist-aktseptist, vaid vajalikud on lepinguläbirääkimised. Lepingutingimuste kindlaks määramine võib kujuneda aeganõudvaks protsessiks, mille käigus avaldavad pooled hulgaliselt andmeid, teevad kulutusi analüüsile, konsultantidele. Seetõttu tuleks läbirääkimisi alustada läbirääkimiste pidamise kokkuleppe sõlmimisega, milles oleks otstarbekas reguleerida samas asjas kolmandate isikutega läbirääkimistest hoidumine, õigete andmete esitamine, konfidentsiaalsus, teise poolega arvestamine, tekitatud kahju hüvitamine. Sageli tuleb ette, et ühes ja samas asjas peetakse läbirääkimisi korraga mitme isikuga. Mõnigi kord peetakse läbirääkimisi pahauskselt, ilma tegeliku tahteta lepingut sõlmida. Tegelik tahe on suunatud teise isiku kohta andmete kogumisele, enda kohta ebaõigete ja eksitavate andmete esitamisele. Selline käitumine võib lepingu sõlmimisest tõsiselt huvitatud isikule tuua kaasa kahju, mille ärahoidmiseks või hüvitamiseks on otstarbekas sõlmida kokkulepe. Sellise kokkuleppe tegemise ettepanek aitab välja selgitada poolte tõsidust läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel.

Lepinguläbirääkimised tuleks protokollida, et oleks selge, milliste lepingutingimuste osas peavad pooled kokkuleppeid oluliseks, kuidas on mõistnud teatud tähendusi ja millisel eesmärgil leping sõlmiti. See aitab tulevikus vältida või kergendada lepingust tulenevaid vaidlusi.

Saksa õiguses tekib lepinguläbirääkimistega läbirääkimistest tulenev võlasuhe, mille rikkumine toob endaga kaasa kahju hüvitamise kohustuse. Eesti õiguskorras on olukord paranemas, sest uues võlaõigusseaduse eelnõus on ära toodud läbirääkimiste ajal tekkivad õigused, kohustused ning vastutus.

Üldjuhul on isikud nendevahelise lepingu osas ühel arvamusel, kuid esineb olukordi, kus osapooled on lepingu sisus või selle olemasolus üldse eriarvamusel. Tegeliku olukorra selgitamiseks tuleb lepingut tõlgendada. Tõlgendamisel alustatakse tegeliku tahte ja tahteavalduse selgitamisest. Hinnatakse isikute tegevust, millest saab järeldada tahteavalduse olemasolu või selle puudumist (kirjavahetus, käe tõstmine oksjonil, pea noogutus suulisel pakkumisel jmt). Selgitamist vajab käitumise mõte. Selleks analüüsitakse lepinguläbirääkimisi, aega ja kohta, lepingu eesmärki, isikute huvide sisu lepingu sõlmimisel jmt. Tähelepanu pööratakse poolte varasematele suhetele, arvestades ärivaldkonna praktikat ja tavasid.

On oluline, et isiku seaduslik või volitatud esindaja, kes oma tegudega esindatavale kohustusi võtab, viiks ennast kurssi selliste suhete praktika ja tavadega. Tahteavalduste ja lepingu tõlgendamist kergendab kirjalik vorm, mis kaitseb pooli kiirustamise eest ja annab kindlaid tõendeid. Seega oleks isikutel, kelle vahel ei ole väljakujunenud usaldusväärseid suhteid, parem kasutada seaduse nõudetagi kirjalikku vormi. Riigikogus lugemisel oleva uue TsÜSi eelnõu võrdsustab kirjaliku vormiga elektroonilise vormi, mis hõlbustab kirjalikke suhteid.

Tavaliselt tõlgendab lepingut kohus. Kiiremate lahenduste leidmiseks võiksid isikud püüda lepingut tõlgendada kohtuväliselt ja vajadusel kasutada spetsialisti abi. Kui isik oskab tõlgendada partneri tegelikku tahet ja tahteavaldust, on tal võimalik hinnata, kas ta soovib lepingulisi suhteid või mitte. Kui jah, siis millistel tingimustel ja vormis.

Kohus peab kaaluma, kas lepingus sätestatud kokkulepe, mille lepingu pool oli väidetavalt sunnitud sõlmima raske majandusliku seisu tõttu ja millega ta võttis endale süüta vastutuse teise lepinguosalise rikkumise eest, on vastavuses heade kommetega. Heade kommete vastane ei ole see, kui lepingu rikkumisega ei kaasne lepingut rikkunud poolele kasulikud tagajärjed. (3-2-1-72-01)

Heade kommete vastasuse kindlakstegemine esitatud asjaolude pinnalt pole apellatsioonkaebuse piiridest väljumine ja kohtul on õigus omal algatusel kaaluda, kas leping on heade kommete vastane. Seega oli omandi kaitse hagi läbivaatamisel kohtul õigus hinnata kostja valduse aluseks oleva rendilepingu heade kommete vastasust. (3-2-1-76-01)

Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel. Aarvesse tuleb võtta lepingu sisu, sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutmine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.

TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest, kui selle sisust ei tulene teisiti. Kuna lepingu tingimus kulutuste hüvitamise kohta on ebaselge, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusalune lepingu tingimus vastab rendileandja tahtele. (3-2-1-36-97)

Tehingu tõlgendamisel lähtutakse TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Tehingut tõlgendab kohus, kui ta selgitab välja tehingu teinud isikute tegeliku tahte. Tahte väljaselgitamine võib olla oluline muuhulgas lepingu objekti kindlakstegemisel. (3-2-1-48-98)

Poolte tahe ühe kohustise lõpetamiseks ja selle asendamiseks teisega peab olema selgelt väljendatud. (3-2-1-108-98)

TsÜS § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest, mis selgitatakse välja kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Arvestada tuleb ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. (3-2-1-97-99)