Börsifirmade kõik aktsionärid on avalikud

Tallinna Väärtpaberibörs tegi eile üllatava ja positiivse otsuse börsifirmade kõigi aktsionäride avalikustamise kohta. Oluline on just ?kõigi?, kuna suured ja passiivsed aktsionärid olid ka siiamaani teada (nt Sonera ja Telia Eesti Telekomis). Puudus aga info n-ö elust enesest.

Äripäev hindab börsi otsust kõrgelt ? see on suur samm edasi väärtpaberituru pidevas korrastamises. Avalikkuse kontroll on nüüdsest suurem, insaiderluse võimalused aga ahtamad. Äripäev loodab, et suur- ja väikeaktsionäre koheldakse edaspidi võrdsemalt.

Aktsionäride tingimusteta avalikustamine on kahtlemata börsi omaniku, soomlaste HEX-grupi, sisuliselt Helsingi börsi ettekirjutus. Vajab ju Eesti ja Soome ärikultuur kiiret ühtlustamist, vajalike otsuste edasilükkamiseks pole meile aega antud.

Kui ikka Indrek Neivelt asuks oma Hansapanga aktsiaid müüma, oleks see väikeaktsionärile kõige kõnekam seik, rääkigu suhtekorraldajad meedias mida tahes. Ent miks mitte ka vastupidi: ettevõtte juhtkond ostab oma firma aktsiaid ? mis võiks olla veelgi parem reklaam?

Negatiivse tendentsina võib kaasneda turuosaliste ülereageering suuremate tegijate otsuste suhtes, kursside üles-alla liikumise amplituud võib põhjendamatult suureneda. Kohati varjusurma uinunud börs saab näha kui just mitte Ameerika mägesid, siis kiiremaid tõuse-langusi kindlasti. Ometi on see ausam ja õiglasem reaktsioon kui vaikne sahistamine juhtkonna ja tema tutvusringkonna hulgas. Isegi Helsingi börsi päevased muutused on mitu korda suuremad kui Tallinnas, kus paar protsenti on juba väga suur hüpe.

Positiivse efektina peaks suurenema aktiivsete aktsionäride arv. Võib-olla naabrimehe (-naise) avalikuks saanud väikeosalus mõnes firmas julgustab ennastki investeerima, saada n-ö nimi kirja. Sellega muutub börs likviidsemaks ja efektiivsemaks. Samas oleks vaja veel üht õnnestunud üldrahvalikku aktsiaemissiooni, nagu oli omal ajal Eesti Telekom. Täna sobiks selleks ergutiks Tallinna Sadam.

Teisest küljest, kui börsiettevõtete kõik aktsionärid on avalikud, võib suureneda püüd oma nime varjata. Selleks saab appi võtta seaduslikud aktsiate tuletistehingud, nagu forvardid ja optsioonid, halvemal juhul võivad tehingud kanduda offshore-firmadesse. Kes ei ole suisa lühiajaline spekulant, sellele sobib pikemaajaline aktsiate hoidmine enda või oma firma nimel ikkagi kõige paremini. Börsil on kavas luua ka insaiderite andmebaas ? ettevõtte need juhid, kelleni jõuab info kõige esimesena.

Perspektiivis tuleks avaldada ka noteeritud võlakirjade omanikud, sest Hüvitusfondi võlakirjade omanikke me praegu ei tea. Ka aktsiaselts ei pruugi tänapäeval olla levinuim ettevõtlusviis. Ka osa- ja täisühingute osanikud-omanikud tuleks avalikustada, miks mitte äriregistri ja interneti vahendusel. Omanik olla pole ju tänases Eestis häbiasi.