Advokaadid ise hindavad sellise piirangu põhjendamatuks.
Seaduseelnõu koostamise juures olnud justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik Virgo Saarmets ütles, et selle eesmärk on vältida olukordi, kus advokaadi kutsetegevusega mitte seotud asjaoludel tema büroos läbiotsimise korraldamisel võidakse ohtu seada tema kliente puudutav konfidentsiaalne teave.
Saarmets ütles, et seadusemuudatus oli ajendatud õigusbüroo Legalia juhtumist, kus vandeadvokaat Aivar Pihlaku osalemise tõttu Pro Kapitali juhtkonnas otsiti läbi büroo ruumid, seades nii ohtu tema teiste klientide andmed. ?Advokaadi tegevus ei tohi olla kaitsevarjuks mingile muule tegevusele ja ta ei tohiks istuda kahel toolil korraga,? leidis eelnõu koostaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Advokatuuri esimees vandeadvokaat Üllar Talviste avaldas arvamust, et sellisel kujul seadusetekst kindlasti läbi ei lähe. Ta ütles, et ei näe põhjust, miks advokaat ei võiks kuuluda äriühingu juhtorganeisse, kui tema klient soovib saada õigusabi ja soovib, et firma tegevuse üle teostaks järelevalvet tema poolt usaldatav kõrge kvalifikatsiooniga jurist.
Talviste sõnul pole Eestis teada ühtki juhtumit, kus sellega oleks probleeme tekkinud. ?Mina näiteks olen lennufirma SAS Eesti osakonna juhataja, aga see ei tähenda, et ma seda firmat igapäevaselt juhiks, juhatusse oli lihtsalt vaja panna resident ja kes siis veel kui mitte jurist sobiks sellesse ametisse kõige paremini,? tõi ta näite.
Talviste sõnul andis ministeerium advokatuurile aega seadusemuudatustega tutvumiseks ainult ühe päeva ega hoolinud advokatuuri palvest selle käikuandmisega oodata. ?See, et valitsus juba eelnõu heaks kiitis, tuli mulle täieliku üllatusena,? lausus ta.
Talviste ise kuulub üheksa firma juhatusse ja viie äriühingu nõukogusse.
Advokatuuri juhatuse liige vandeadvokaat Aivar Pilv on üks neist, kel isiklikku huvi üheski äriühingus ei ole. ?Olen oma põhitööga maksimaalselt koormatud,? põhjendas ta.
Pilve hinnangul on advokaadi äriühingu juhatajaks olekul tegu kahe otsaga asjaga. See on vastutusrikas amet, mis kätkeb endas ka riske, leidis ta. Nõukogusse kuulumine on aga tema hinnangul igati normaalne nähtus, mida ei peaks piirama.
Kõigi advokaatide üheaegne sunniviisiline kõrvaldamine firmade juhtorganeist pingestaks äriühingute tegevust ega tooks kasu kellelegi.
Vandeadvokaat Viktor Kaasik väljendab lootust, et kellelgi otsustajaist on nii palju tervet mõistust, et seadust sellisel kujul vastu ei võeta, sest see naeruvääristaks tema hinnangul meid terve maailma silmis. ?Miks kõik teised tohivad kuuluda äriühingu juhtkonda ja advokaat ei tohi? Kas järgmisena keelatakse see meditsiiniõdedel ära?? küsis ta.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaasiku sõnul on advokaat tihti ettevõtja ainuke usaldusisik. ?Kui aga on tegu ärimehega, kel huvid erinevatel maadel ja koguni kontinentidel, pole tal lihtsalt füüsiliselt võimalik endal igal pool kohal olla,? selgitas ta.
Kaasik, kes ise kuulub viie äriühingu juhatusse ja ühe nõukogusse, ütles, et ei tee seda raha pärast, sest enamikul juhtudel käib tasumine õigusabi lepingu raames. Samas on teada, et advokaat võib teenida ühe ettevõtte nõukogu liikmena 10 000?20 000 krooni kuus, pluss auto- ja mobiiltelefonikulude katmine ning muud soodustused.
Vandeadvokaat Maria Mägi ütles, et pole kolleegide äriühingute nõukogudesse kuulumise vastu, kuid ise eelistab teha oma põhitööd. ?Mulle meeldib anda õigusabi advokaadina oma büroo kaudu,? lausus ta.
Ettevõtjast riigikogu liige Neinar Seli hindas advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu need punktid, mis keelustavad tippjuristide nõukogudesse kuulumise, täielikult ebaõnnestunuks ja lubas teha kõik, et need läbi ei läheks. Jurist on tema hinnangul iga äriettevõtte juhtkonnas teretulnud, sest ta aitab vältida probleeme ja ennetada tülikaid kohtuvaidlusi.
Näiteks tõi ta börsiettevõtte Estiko nõukogu, kuhu kuulub ka üks vandeadvokaadi vanemabi, kes saab küll selle töö eest 15 000 krooni kuus, kuid on Seli hinnangul selle kuhjaga tasa teeninud. Väikeste firmade puhul on aga ainuomanikul lihtsam ja turvalisem palgata juhatusse jurist, selle asemel et panna sinna näiteks oma sugulasi või mingeid suvalisi isikuid, selgitas ta.
Seli hinnangul on Eesti ärimaastikul palju pakilisemaid probleeme, millega tegeleda, kui advokaatide ettevõtte juhtimisest kõrvaldamine.