Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Advokaatidele kehtestatakse maailmapraktikas tavatu ja mõttetu piirang
Vastavalt valitsuses eile heakskiidetud advokatuuriseaduse muudatusele peavad advokaadibüroodega ühel aadressil registreeritud äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad 2003. aasta 1. jaanuariks ümber registreeruma või nende tegevus kuulub lõpetamisele.
Advokatuuriseaduse eelnõu sõnastus vastab uudisteagentuuri BNS poolt edastatud teate sõnastusele. Lisaks sellele, eelnõu keelab advokaatidel olla äriühingu nõukogu liige või prokurist.
Kuna seaduseelnõu ei käsitle äriühingu faktilist asukohta (TsÜS §40) ega sätesta samade ruumide jagamise keeldu, vaid keelab äriühingu registreerimise advokaadibürooga samal aadressil, siis peetakse eelnõus silmas B-registrikaardile kantavat hoone aadressi.
Teadaolevalt, B-registrikaardile ei kanta ruumide täpsemat lokalisatsiooni, nagu korrus, majatiib või ruumi number.
Seega, teenimatu tagasiulatuva löögi alla seatakse kõik advokaadibüroodega samal aadressil heauskselt resideeruvad äriühingud.
Ohtu seatakse ka büroohoonetes asuvad advokaadibürood, kuna advokatuuriseaduse muudatuse jõustumise korral seab iga rendileandja endale esmaseks eesmärgiks kaasrentnike eksistentsi ohustavate ?katkulevitajatest? advokaadibüroode oma pinnalt äraajamise.
Kui meid ümbritsevas demokraatlikus maailmas on äriühingud võrdsed, siis eelnõu kohaselt sõltub meil juriidilise isiku edasine eksistents sellest, kas samale aadressile on registreeritud advokaadibüroo.
Loomulikult, jõustumisel ei hakka valitsuses eile kinnitatud eelnõu kunagi toimima, küll aga hakkab segadust tekitama fiktiivne ümberregistreerimine aadressidele, kus äriühing tegelikult ei asu.
Advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise järel muutub Eesti ilmselt ainsaks riigiks maailmas, kus advokaat ei tohi olla äriühingu nõukogu liige või prokurist.
Kuna nõukogu liikme aadress ei kattu äriühingu aadressiga, siis jääb piirangu ?ratsionaalne iva? arusaamatuks. Ilmselt põhjustab eelnõu jõustumine väliskapitali mõningast väljavoolu, kuna paljud välisaktsionärid tunnevad end kindlamini, kui neid esindavad nõukogus just advokaadid.
Demokraatlike traditsioonidega harjunud välisaktsionäridele ei ole võimalik argumenteeritult selgitada, miks nad ei tohi nõukogusse nende poolt usaldatavat advokaati valida.
Kui Eestile on muidu sümptomaatiline eurodirektiivide pimesi isejuurutamine, siis advokatuuriseaduse muudatuse eelnõus jäetakse tähelepanuta, et Euroopa õigusruumis on tavapärane advokaadi piiranguteta tegutsemine nõukogu liikme või prokuristina.